Loengusarja kava:<\/p>\n\n\n\n
19 October 2021 16.00 (EEST) 9 November 2021 16.00 (EET) 30 November 2021 16.00 (EET) 22 February 2022 16.00 (EET) NB! Loengud on inglise keeles. <\/p>\n\n\n\n Kinga Polynczuk-Alenius Maria Kobielska Mischa Gabowitsch<\/strong> Mitja Velikonja
Kinga Polynczuk-Alenius<\/strong>, Helsinki Collegium for Advanced Studies
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, \u201cMulticulturalism\u201d, and Racism in the Polish Cityscape<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Maria Kobielska<\/strong>, Jagiellonian University in Cracow, Poland
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Mischa Gabowitsch<\/strong>, Einstein Forum in Potsdam, Germany
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Mitja Velikonja<\/strong>, University of Ljubljana, Slovenia
Poetry after Srebrenica? \u2013 A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s<\/strong><\/p>\n\n\n\n
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, \u201cMulticulturalism\u201d, and Racism in the Polish Cityscape<\/strong>
Kinga Polynczuk-Alenius uurib Kirde-Poola suurima linna Bia\u0142ystok palimpsestilist m\u00e4lumaastiku, et tuua t\u00e4helepanu Poolas toimuvale heitlusele kahe m\u00e4lure\u017eiimi vahel: deklaratiivne “multikulturalism” ja summutatud rassism. Polynczuk-Alenius kasutab teoreetilise vahendina heterotoopia m\u00f5istet ja meetodina jalutamist, et uurida Juudi p\u00e4randi rada (Jewish Heritage Trail) kui katset taaselustada m\u00e4lusestused endisaegsest multietnilisusest ja seel\u00e4bi vermida linnale uus multikulturaalne br\u00e4nd. Anal\u00fc\u00fcsides juudij\u00e4rgseid kohti, mis asuvad p\u00e4randi rajal – mis on k\u00f5ik omistatud, kustutatud v\u00f5i\/ja marginaliseeritud -, n\u00e4itab Polynczuk-Alenius, et uus “multikultuurne” m\u00e4lure\u017eiim on l\u00e4bistatud rassismist, sest see taastoodab minevikus asetleidnud rahvastevahelisele suhtlusele omast ebav\u00f5rdsust ja segregatsiooni.
Kinga Polynczuk-Alenius<\/strong> on j\u00e4reldoktor meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas Helsingi \u00dclikoolis. Varasemalt on ta uurinud eetilist kaubanduskommunikatsiooni ning hetkel t\u00f6\u00f6tab ta projekti kallal, mis uurib vahendatud rassismi ja natsionalismi Poolas. Tema artikleid on avaldatud mitmete teadusalade ajakirjades, n\u00e4iteks “Nations and Nationalism”, “Globalizations”, “International Journal of Cultural Studies”, “Journal of Nonprofit & Public Sector Marketing” ja “Media and Communication”.<\/p>\n\n\n\n
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition<\/strong>
Kobielska uurib Poola ajaloo globaalse eksponeerimise potentsiaali, tuginedes oma uurimusele Poola 21. sajandi muuseumibuumist. Viimastel aastatel on ajaloomuuseumid saanud Poolas palju t\u00e4helepanu: paljud \u00e4sjarajatud v\u00f5i \u00fcmberorganiseeritud institutsioonid, mis pakuvad vaatem\u00e4ngulisi n\u00e4itusi, m\u00f5jutavad tugevalt visioone minevikust. “Uued muuseumid” omavad Poola m\u00e4lukultuuris prominentset positsiooni. Visuaalse, performatiivse ja emotsionaalse m\u00e4lumeediumina lubavad n\u00e4itused \u00fcletada rahvusliku pespektiivi ja keele piirid, selleks, et teha regionaalne minevik globaalses kontekstis arusaadavaks. 21. sajandi juhtivad muuseumid on v\u00f5tnud sihtm\u00e4rgiks nii koduse kui ka rahvusvahelise publiku ja sellest tulenevalt tekivad raskused lahknevate, ja isegi konfliktsete, \u00fclesannete t\u00e4ideviimisel. See on viinud tihti vaidluseni: kuidas peaksid muuseumid seadma prioriteete? \u00dchelt poolt on oht enesekolonisatsiooniks, kui kohalik m\u00e4lu on taandatud rahvusvaheliselt arusaadavasse vormi. Teisalt, kui kohaliku m\u00e4lu t\u00e4histamine t\u00e4htsustab \u00fcle kontekstualiseeringu ja kommunikatsiooni, on t\u00f5en\u00e4oline, et tagaj\u00e4rjeks on pigem vastumeelsus kui m\u00f5juv\u00f5imu suurendamine. Loengu jooksul anal\u00fc\u00fcsib Kobielska mitmesuguseid muuseumi strateegiaid, mis on kujundatud m\u00f5lema riski maandamiseks, v\u00f5ttes arvesse levinud ajaloolisi strateegiaid ja m\u00e4lukultuuri koode. Ta keskendub nii v\u00e4lisk\u00fclaliste seas populaarsetele kui ka v\u00e4hemtuntud Poola muuseumitele.
Maria Kobielska<\/strong>, PhD, on m\u00e4lu-uurija ja dotsent Poola Uuringute teaduskonnas Jagiellonia \u00dclikoolis Krakowis, Research Center for Memory Cultures (JU) ning MSA ja Polish Association of Cultural Studies liige. Ta on kirjutanud kaasaegsest Poola kirjandusest ja kultuurist m\u00e4lu ja poliitika kontekstis. Tema viimane teos arutleb 21. sajandi Poola m\u00e4lukultuuri \u00fcle (“Polska kultura pami\u0119ci: dominanty. Zbrodnia katy\u0144ska, powstanie warszawskie i stan wojenny”, 2016). Hetkel t\u00f6\u00f6tab ta uurimisprojekti kallal, mis keskendub uutele Poola ajaloomuuseumitele.<\/p>\n\n\n\n
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities<\/strong>
Kahetsus- ja lepitusavalduste esilet\u00f5usu mineviku julmuste eest on kirjeldatud kui rahvusvahelise normi triumfi ning viimastel aastatel on suurenenud teaduslik huvi erinevate osapoolte ja protsesside \u00fcle, mis aitavad kaasa selle normi levimisele. Siiski on enamikel juhtudel see idee v\u00e4ljendatud analoogi kaudu, mitte lihtsalt universaalse normi rakendamisega konkreetses rahvuslikus v\u00f5i kohalikus kontekstis. Teisi riike esitletakse n\u00e4idetena; mudelitena, mida j\u00e4ljendada. Eriti on viidatud Saksamaale kui meister lepitajale: riigile, millel on eeskujulik staa\u017e “minevikuga leppimisel”, mis pakub v\u00e4\u00e4rtuslikku \u00f5ppetundi teistele rahvustele. Selles loengus uurib Gabowitsch lepitamise effekte ja tagaj\u00e4rgi analoogia p\u00f5hjal. Ta eristab nelja erineva ideaalt\u00fc\u00fcpilise mudeli kasutamist lepitamise debattides ning illustreerib neid n\u00e4idetega tervest maailmast, keskendudes eelk\u00f5ige sellele, millist rolli m\u00e4ngivad viited “Saksa mudelile” N\u00f5ukogude ja n\u00f5ukogudej\u00e4rgse Venemaa kontekstis.
Mischa Gabowitsch<\/strong> on ajaloolane ja sotsioloog, kes baseerub Saksamaal, Einstein Forum In Potsdamis. Ingliskeelselt on avaldatud tema “Protest in Putin\u2019s Russia” ja “Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities”. Ta on toimetanud mitmeid raamatuid s\u00f5jam\u00e4lust ja m\u00e4lestamisest Venemaal ja kaugemal. Hetkel uurib ta N\u00f5ukogude s\u00f5jamemoriaalide ajalugu ning t\u00f6\u00f6tab raamatu kallal, mis uurib alates 1945. aastast v\u00f5idup\u00e4evade t\u00e4histamist. Samuti on tal k\u00e4sil mitmeid projekte pragmaatilise sotsioloogia valdkonnas.<\/p>\n\n\n\n
Poetry after Srebrenica? \u2013 A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s<\/strong>
Kuidas tuleks m\u00f5ista 1980ndate Jugoslaaviat t\u00e4na, kuidas sellest kirjutada, kuidas seda maalida v\u00f5i salvestada, panna luulesse v\u00f5i muusikasse, kuidas seda lavastada v\u00f5i sellest laulda; kuidas seda v\u00e4\u00e4rtustada p\u00e4rast 1990ndate verist lugu? Kas v\u00f5ime kirjutada luulet viimasest Jugoslaavia dekaadist, p\u00e4rast seda, mis juhtus Srebrenica, Vukovari, Ahmi\u0107i, Sarajevo ja teistel tapmisv\u00e4ljadel v\u00f5i on see liiga barbaarne? Velikonja loeng anal\u00fc\u00fcsib erinevat t\u00fc\u00fcpi kultuurilisi ja kunstilisi reflektsioone 1980ndate sotsialistlikust Jugoslaviaast alates 1991 aastast. Post-Jugoslaavia kultuuriteadlasena (mitte ajaloolasena) ei r\u00e4\u00e4gi ta ajaloolisest 1980ndatest, vaid selle kaasaegsest kultuurilisest kujutamisest: selle dekaadi kunstilisest konstruktsioonist ja dekonstruktsioonid; viisist, kuidas pildid l\u00e4himinevikust on moodustunud t\u00e4nap\u00e4eva kunstis ja kultuuris.
Tema ambitsioon on esitada kulturoloogilisi k\u00fcsimusi selle kohta, kuidas Jugoslaavia 1980ndad on esil t\u00e4nap\u00e4eva kunstilisel ja laiemalt kultuurilisel kaardil.
Mitja Velikonja<\/strong> on kultuuriteaduse professor ja Kultuuri ja Religiooni Uuringute keskuse juht Ljubljana \u00dclikoolis Sloveenias. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Kesk-Euroopa ja Balkani poliitilised ideoloogiad, subkultuurid ja grafitikultuur, kollektiivne m\u00e4lu ja postsotsialistlik nostalgia. Tema viimase on monograafiad on “The Chosen Few \u2013 Aesthetics and Ideology in Football-Fan Graffiti and Street Art” (Doppelhouse Press, 2021), “Post-Socialist Political Graffiti in the Balkans and Central Europe” (Routledge, 2020), “Rock\u2019n\u2019Retro \u2013 New Yugoslavism in Contemporary Slovenian Music” (Sophia, 2013), “Titostalgia \u2013 A Study of Nostalgia for Josip Broz” (Peace Institute, Ljubljana, 2008), “Eurosis \u2013 A Critique of the New Eurocentrism” (Peace Institute, Ljubljana, 2005) ja “Religious Separation and Political Intolerance in Bosnia-Herzegovina” (TAMU Press, 2003). Oma saavutuste eest on ta saanud neli kohalikku ja \u00fche rahvusvahelise auhinna (Erasmus EuroMedia Award by European Society for Education and Communication, 2008). Ta oli t\u00e4iskohaga k\u00fclalisprofessor Jagiellonia \u00dclikoolis Krakowis (2002 ja 2003), Columbia \u00dclikoolis New Yorgis (2009 ja 2014), Rijeka \u00dclikoolis (2015), New Yorgi Instituudis Petersburis (2015 ja 2016) ja Yale’i \u00dclikoolis (2020).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Esinevad Kinga Polynczuk-Alenius, Maria Kobielska, Mischa Gabowitsch, Mitja Velikonja","protected":false},"author":4,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"_uag_custom_page_level_css":"","advgb_blocks_editor_width":"","advgb_blocks_columns_visual_guide":"","footnotes":""},"class_list":["post-856","events","type-events","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\n