Tõlgitud mälu:
Ida-Euroopa minevik
globaalsel tasandil
Kaader filmist
Seltsimees laps (2016)
Priit Grepp ©
Priit Grepp / Amrion
Kaader filmist
Seltsimees laps (2016)
Priit Grepp ©
Priit Grepp / Amrion
Projektist
Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Ida-Euroopa riigid võidelnud poliitilisel tasandil tuliselt selle eest, et nende kohalikud ajalood saaks osaks Euroopa 20. sajandi ajaloost. Selles võitluses on tihti kasutatud võrdlusi Natsi-Saksamaa ja Nõukogude režiimi, holokausti ja stalinistlike repressioonide vahel. Kuid mis on selliste võrdluste puhul kaalul kultuurilisel tasandil?
Projekt “Tõlgitud mälu” keskendub esteetilistele mälumeediumidele – kirjandusele, filmile ja kunstile – ja nende poolt tekitatud ühiskondlikele debattidele nii kohalikus kui rahvusvahelises kontekstis. Me uurime, kuidas üleilmset tähelepanu pälvinud teosed osalevad püüdluses teha Ida-Euroopa Teise maailmasõja ja sotsialistliku režiimi ajalood nähtavaks ja mõistetavaks rahvusvahelisel areenil.
Kaader filmist
Seltsimees laps (2016)
Priit Grepp ©
Priit Grepp / Amrion
“Tõlgitud mälu” toetub rahvusteülese mälu, maailmakirjanduse ja -filmi ning tõlkeuuringutele käsitledes rahvusteüleseid kultuurimälu protsesse kui tõlget, mis toimib kultuurideüleste mäluvormide kaudu. Milliseid mäluvorme kasutatakse Ida-Euroopa mineviku mõistetavaks tegemiseks? Mis on selle tõlkeprotsessi käigus võita või kaotada?
Projekt lähtub arusaamast, et tuliseid poliitilisi vaidlusi 20. sajandi totalitaarsete režiimide võrdleva mäletamise üle Ida-Euroopas saab paremini mõista, uurides kirjandust, filmi ja kunsti, mis pakuvad viljakamaid võrdlevaid ja tõlkelisi lähenemisi ning käsitlevad sõja ja riikliku vägivalla mäletamise keerulisi eetilisi ja poliitilisi tahke.