Üritused

Reede, 17. november

14:00 – Külastus Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiivi

16:00 – Kohvipaus

16:30-17:45 – Avalik loeng

“Constellating the Past and Present: Towards a Theory of Audiovisual Counterhegemonic History Writing” Professor Alison Landsberg (Department of History and Art History, George Mason University)

19:30 – Õhtusöök

Laupäev, 18. november

09.30-11.15 – Paneel 1: Legibility of the Archives: (Trans)national Tensions and Local Histories

“Soviet Film History without Russia: Reconsidering the Archives of Soviet Cinema” (Raisa Sidenova, Media, Culture and Heritage, Newcastle University)

“Unpacking my Archival Findings: Thoughts on the Chaos of Memory and Archival Resistance to Historical Legibility” (Ana Grgić, Department of Cinema and Media, Babeș-Bolyai University)

“Distant Journey through the Desktop: The Ethics of Approaching Holocaust Footage in the Online Space” (Jiří Anger, Queen Mary University of London / National Film Archive in Prague)

11:15-11:45 – kohvipaus

11:45-13:00 – Avalik loeng

“The Role of Film Archives in Creating the Canons of Eastern European Cinema” Professor Ewa Mazierska (School of Arts and Media, University of Central Lancashire)

13:00-14:00 – Lõuna

14.00-15:15 – Paneel 2 (Re)constructing History and Memory through the Archives

“Translating Memories Through Appropriated Archival Footage from Fiction Films” (Martin Palúch, Institute of Theatre and Film Research of The Art Research Centre, Slovak Academy of Sciences)

“The Shadow of Oru Palace. The clash of narratives at the site of a national monument” (Aap Tepper, Film Archives, The National Archives of Estonia)

15:15-15:45 – Kohvipaus

15:45-17:00 – Paneel 3 Institutional and Legal Context of Private and Public Archives 

“Revisiting Private Memories in Hungary – The Case of the Private Photo and Film Foundation” (Lucy Szemetová, University of St Andrews)

“The Drama of Legislation: Regulating Access to the National Film Archive in Romania” (Diana Popa, Tallinn University)

17:00-17:30 – Arutelu

18:30 – Filmilinastus (PÖFF – Black Nights Film Festival)

NB! Tööpada ja loeng on inglise keeles

More than thirty years after the fall of communism in Eastern Europe, the war in Ukraine brought Eastern Europe to global attention. As Roma Sendyka (2022) recently noted, Eastern Europe today confronts the global arena with a new multivocal discourse shaped by the voices of students, doctoral candidates, young scholars and artists that demands a decolonial view of the region. This workshop proposes to take up this call to decolonise the Eastern European past from the joint perspective of visual media (broadly understood) and memory studies. It aims to map a theoretical and practice-based view of the region’s past and memory by focusing on Eastern European audio-visual archives and valorising the recent proliferation of artistic practices of archival appropriation in film and film adjacent media in the region.

Korraldajad:

Tallinn Ülikool, ERC projekt “Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil”
Eesti Rahvusarhiivi filmiarhiiv

II postsotsialistlike ja võrdlevate mälu-uuringute töörühma konverents
20-23 september 2023, Tallinna Ülikool

Postsotsialistlike ja võrdlevate mälu-uuringute töörühm (PoSoCoMeS) on Mälu-uuringute Assotsiatsiooni töörühm. Meie eesmärk on ühendada teadlasi, aktiviste ja parktikuid, kes töötavad postsotsialistlikes maades või uurivad nende maade mälukultuuri. Me püüdleme regiooniülese võrdleva uurimistöö poole, mis ühendaks Ida-Euroopa ja Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia ning mille tulemuseks oleks postsotsialistlike mälukultuuride võimalikult lai mõistmine.

Peaesinejad:
● Erica Lehrer (Concordia Ülikool, Kanada)
● Maria Mälksoo (Kopenhageni Ülikool, Taani)
● Andrea Petö (Kesk-Euroopa Ülikool, Austria)
● Tatiana Zhurzhenko (Ida-Euroopa ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus, Saksamaa)
● Joanna Wawrzyniak (Varssavi Ülikool, Poola)

Konverentsi eesmärgiks on uurida muutusi postsotsialistlikes, eriti Ida-, Kesk- ja Kagu-Euroopa mälukultuurides, mis on kerkinud esile rahvusteüleste, regionaalsete, rahvuslike ja kohalike pingete ja vastasmõju tulemusena ning on saanud uue suuna alates Venemaa agressioonisõjast Ukrainas.
Võimalikud teemad on:
● rahvusteülene mälu postsotsialistlikus maailmas: vernakulariseerumine ja kapseldumine
● mälu ja inimõiguste põimumine
● mälu-poliitika: võtmetegutsejad ja institutsioonid
● mälu seos uute sotsiaalsete väljakutsetega: kliimakriis, migratsioon, ebavõrdsus
● regionaalsed mälurežiimid: postsotsialism kui mälurežiim, järjepidevused ja/või ümberkorraldused, mälu liikumine postsotsialistlikus ruumis
● kogukondade vaheliste piiride nihkumine
● mälu ja tõlge: mälestuste liikumine üle rahvusllike ja regionaalsete piiride, vormid ja mallid
● mälumeediumid (film, kirjandus, mälumuuseumid, mälupraktikad), remediatsioon
● uued digitaalse mälu vormid pärast pandeemiat
● postsotsialistlike/postkommunistlike mälukultuuride seos muu maailmaga: postsotsialistlikud võrdlused muude maailmajagudega, mille tulemuseks oleks regioonideülene võrdleb uurimistöö, mis ühendaks Ida-Euroopa ja Aafrika, Ladina-Ameerika ja Aasia
● mälu kasutamine ja ärakasutamine nüüdisaegsetes konfliktides, mineviku kasutamine relvana, eriti Ukraina sõjas

Konverentsil on kaks eraldi alateemat, mis on seotud projektidega, mis konverentsi korraldavad

● Mnemonic Pluralism and Critical Dialogue in the Museum
Through the concept of mnemonic pluralism, which links memory to the principles of democratic pluralism, this special stream explores the ways museums deal with the complexities of the 20th century and the multiplicity of competing perceptions of the past in changing political and socio-economic contexts. It aims to establish the factors that undermine or support mnemonic pluralism and reflexive, critical engagement with the complexities of the past: how are the politically laden periods represented in exhibitions and related public programs as well as in collecting work? How are dissonance and difference (ethnic, national, generational, gender, class) addressed? How are divergent group-specific, local, national, and transnational mnemonic discourses linked to each other? What is the relationship between the emergence of pluralistic and deliberative curatorial practices and the museum’s positioning in trans/national and local memoryscapes and vis-à-vis societal challenges? How are the choices of curators, designers, and educators related to their backgrounds as members of memory communities?

● Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil
See alateema keskendub seostele kohalike, rahvuslike, regionaalsete ja globaalsete mälukultuuride vahel postsotsialistlikes maades. Fookuses on esteetilised mälumeediumid nagu kirjandus, kunst, film, ja mälumuuseumid ning monumendid, mis ringlevad globaalselt ja viivad kohalikud mälestused globaalse publikuni. Alateema uurib nendes mälumeediumites tehtud katseid viia Ida-Euroopa II maailmasõja ja nõukogude režiimi mälestused globaalsele areenile. Alateema paneb ette vaadata neid liikumisi kui kultuuritõlget. Milliseid mäluvorme kasutatakse, et teha Ida-Europa mälu mõistetavaks globaalsel areenil? Kuidas on globaalseid mälukultuure vernakulariseeritud Ida-Euroopas? Mis on sellise tõlke head ja vead?

Formaat
Konverents toimub kohapeal. Saame aktsepteerida vaid piiratud arvu online paneele.

Ettekannte teesid (max 250 sõna) peaksid sisaldama ka esineja töökoha infot ja lühikese eluloo.
Paneelide ja ümarlaudade teesid peaksid sisaldama iga ettekande teesi (max 250 sõna), osalejate nimekirja koos töökoha infoga ja lühikeste elulugudega.
Palun märkida 1) kui soovite esineda kahe alateema raames; 2) kui soovite esineda online’is.
Teesid saata hiljemalt 1. veebriariks 2023 järgmisele e-posti aadressile: posocomesconference@tlu.ee. Teeside vastuvõtust teavitame hiljemalt 15. märtsil.

Maksumus ja toetusvõimalused
Konverentsil ei ole osalustasu, kuid kõik osalejad peavad olema Mälu-uuringute Assotsiatsiooni liikmed. Erandid on võimalikud, kuid neid tuleb taotleda otse assotsiatsioonilt.
Pingutame selle nimel, et katta meie Ukraina kolleegide sõidu- ja majutuskulud.

Organiseerijad
Konverentsi organiseerivad kaks kohalikku mälu-uuringute teadusprojekti: ”Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil”, mis on saanud toetust Euroopa Teadusnõukogult Euroopa Liidu Horisont 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni programmi raames (Tallinna Ülikool, projekti juht Eneken Laanes, grandileping nr 853385) ja “Mäletamise paljusus Balti ajaloomuuseumides: praktikad ja väljakutsed”, mis on sanaud toetust Eesti Teadusagentuurist (Tartu Ülikool, projekti juht Ene Kõresaar).
Organiseerimiskomitee:
Kohalik: Eneken Laanes, Ene Kõresaar, Kirsti Jõesalu
PoSoCoMeS: Daria Khlevnyuk, Milica Popovic, Maria Matskevich
Kontakt:
Eneken Laanes, Tallinna Ülikool, elaanes@tlu.ee

Ilya Lensky, Muuseum “Juudid Lätis”, Riia, Läti
Holocaust Remembrance in Latvia Since 1988: Actors, Stories, Perspectives

4. mail 2023 M213 ja online
Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5
Palun registreerige siin

Holocaust commemoration has started in Latvia immediately after the WWII, but under Soviets it has been largely inofficial, or strictly regulated by the state-imposed constraints. With the beginning of Latvia’s national movement for independance, and reestablishement of Jewish community life, Holocaust topic started more and more appearing in the public space. Jewish community members, as well as non-Jewish historians and memory activists would be organizing ceremonies, installing memorial signs, publishing articles and books.
This trend continued all through 1990s, with the major changes occuring after 1998, when Presidential Comission of Historians undertook the duty of comprehensive research of Holocaust in Latvia. This period saw also the construction of major Holocaust memorials and demarcation of Holocaust sites, often with foreign financial support. Situation has been developing in 2010s, with new/young generation developing new approaches to commemoration, sometimes developing under influence of practices, “spotted” abroad, and also basing their strive for memory more on popular culture and previous research, than on direct family or communal memory.
In our lecture we will explore different stories of commemoration, trying to outline major trends, and discussing the possible perspectives.

Ilya Lensky on muusemi “Juudid Lätis” direktor

14. veebruar 2023, 16.00 (EET)
Kristo Nurmis, Tallinna Ülikool
First Draft of Memory: Reactions to Communism in Nazi-Occupied Baltic States, 1941–44

14. märts 2023, 16.00 (EET)
Dina Iordanova, St Andrewsi Ülikool
A Walk On the Waterfront: Hushed Memories and Impossible Conversations

6. aprill 2023, 14.15 (EET)
Barbara Törnquist-Plewa, Lundi Ülikool
Auschwitz versus Gulag – An Ongoing Tension in the Memory Cultures of Central and Eastern Europe 

4. mai 2023, 17.00 (EET)
Ilya Lensky, Muuseum “Jews in Latvia”, Riia, Läti

NB! Loengud toimuvad inglise keeles.

Kristo Nurmis
First Draft of Memory: Reactions to Communism in Nazi-Occupied Baltic States, 1941–1944
My paper challenges the traditional Nazi-centric view of studying Baltic discourses about communism during WWII by examining the agency and self-mobilization of the Baltic people under Nazi rule and how they made sense of the first Soviet year (1940–41). Focusing on the relationship between Nazi institutions and local actors, I argue that local initiatives and discourses, sometimes contradictory to official Nazi propaganda (and sometimes inspiring the latter), played a significant role in shaping Baltic memory culture about communism. Today’s Baltic memory culture about Soviet rule, I contend, was already forged to a significant extent during the war.
Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi teadur. Ta on kaitsnud doktorikraadi vene ja ida-euroopa ajaloos Stanfordi Ülikoolis ning bakalaureuse ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on avaldanud artikleid nõukogude ja natside võimust Baltimaades. Ta kirjutab raamatut legitiimsuse ja masside mõjutamise poliitikast Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Eestis, Lätis ja Leedus 1939–1953.

Dina Iordanova
A Walk On the Waterfront: Hushed Memories and Impossible Conversations
A visit to the coastal city of Izmir early in 2023 brought up memories of the centennial related to the place. In Turkey, it was marked as a day of the city’s liberation, whilst, in Greece, it was commemorated mainly through references to ethnic cleansing and catastrophe. Even Wikipedia carries two differently slanted articles on the topic, both related to the same event but not interlinked online. Occasional cultural historians and filmmakers from either country have tried to complicate the narrative for a more comprehensive understanding. A meaningful dialogue is still to materialize, though. Elsewhere, the 1922 centennial remained largely unmentioned (as has been, generally, the case with the centennial of the end of the Ottoman Empire). Indeed, the silence over the unreconciled and awkward moments in history, like this one, is deafening. In this talk, l would like to present a case study of the hushed memories related to Smyrna/Izmir and connect it to more general matters of reconciling narratives, vicious circles, and historical memory.
Dina Iordanova on globaalse kino emeriitprofessor St Andrewsi Ülikoolis Šotimaal. Ta on pärit Bulgaariast, töötanud kolm aastakümmet mitmel pool maailmas ja uurinud põhiliselt Balkani ja Ida-Euroopa filmiajalugu, samuti endise Nõukogude Liidu ning Ida-Aasia kino. Ta on juhtiv teadlane globaalsete filmifestivalide alal ja on olnud mitmete rahvusvaheliste festivalide žüriis. Selles loengus toetub ta Balkani mälu-uuringutele viimase kahe aastakümne jooksul.

Barbara Törnquist-Plewa
Auschwitz versus Gulag – An Ongoing Tension in the Memory Cultures of Central and Eastern Europe 
One of the particular and constitutive features of Central and Eastern Europe (CEE) as a memory region is its double experience of two totalitarian regimes – Nazism and Communism, with Stalinism as the extreme expression of the latter. The history of these two dictatorships became entangled in the region in a unique way and resulted in a multiplicity of painful and often conflicting memories. In consequence, handling the crimes of Nazism and Communism, epitomized by the concepts of Auschwitz and Gulag, respectively, became, after the fall of Communism in 1989-1991, an immense challenge for memory cultures in Central and Eastern Europe. This lecture will shortly review how the societies in the region have wrestled with these issues. Additionally, it will aim to explain why the remembrance of the Holocaust and the Gulag is an object for political struggles and still constitutes a dividing line between memory cultures of the Western and Eastern members of the European Union. 
Barbara Törnquist-Plewa on Ida- ja Kesk-Euroopa uuringute professor Lundi ülikoolis Rootsis. Aastatel 2005-2017 oli ta Lundis asuva Euroopa uuringute keskuse juhataja ning alates 2018. aastast humanitaar- ja teoloogiateaduskonna teadusdekaan. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvuslus, identiteet ja mälupoliitika Ida- ja Kesk-Euroopas. Ta on osalenud paljudes rahvusvahelistes mäluuuringute alastes uurimisprojektides: aastatel 2012-2016 juhtis ta suurt uurimisvõrgustikku “In Search for Transcultural Memory in Europe” ning aastatel 2017-2020 oli ta Põhjamaade uurimisvõrgustiku “Historical Trauma Studies” juht Põhjamaade Teadusnõukogu. Ta on paljude inglis-, rootsi- ja poolakeelsete raamatute ja artiklite toimetaja ja autor, nendest mõned: The Twentieth Century in European Memory, Amsterdam 2017, Disputed Memory. Emotions and Memory Politics in Central, Eastern and South-Eastern Europe, Berlin/Boston 2016 (kaastoimetaja Tea Sindbaek Andersen), Whose Memory? Which Future? Remembering Ethnic Cleansing and Lost Cultural Diversity in Eastern, Central and Southeastern Europe (New York-London 2016).

Ilya Lensky
Holocaust Remembrance in Latvia Since 1988: Actors, Stories, Perspectives
Holocaust commemoration has started in Latvia immediately after the WWII, but under Soviets it has been largely inofficial, or strictly regulated by the state-imposed constraints. With the beginning of Latvia’s national movement for independance, and reestablishement of Jewish community life, Holocaust topic started more and more appearing in the public space. Jewish community members, as well as non-Jewish historians and memory activists would be organizing ceremonies, installing memorial signs, publishing articles and books.
This trend continued all through 1990s, with the major changes occuring after 1998, when Presidential Comission of Historians undertook the duty of comprehensive research of Holocaust in Latvia. This period saw also the construction of major Holocaust memorials and demarcation of Holocaust sites, often with foreign financial support. Situation has been developing in 2010s, with new/young generation developing new approaches to commemoration, sometimes developing under influence of practices, “spotted” abroad, and also basing their strive for memory more on popular culture and previous research, than on direct family or communal memory.
In our lecture we will explore different stories of commemoration, trying to outline major trends, and discussing the possible perspectives.

Ilya Lensky on Läti muuseumi “Juudid Lätis” juht.

Barbara Törnquist-Plewa, Lundi Ülikool
Auschwitz versus Gulag – An Ongoing Tension in the Memory Cultures of Central and Eastern Europe

6. aprill 2023 kell 14.15 ruumis M 134
Tallinn Ülikool, Uus-Sadama 5

One of the particular and constitutive features of Central and Eastern Europe (CEE) as a memory region is its double experience of two totalitarian regimes – Nazism and Communism, with Stalinism as the extreme expression of the latter. The history of these two dictatorships became entangled in the region in a unique way and resulted in a multiplicity of painful and often conflicting memories. In consequence, handling the crimes of Nazism and Communism, epitomized by the concepts of Auschwitz and Gulag, respectively, became, after the fall of Communism in 1989-1991, an immense challenge for memory cultures in Central and Eastern Europe. This lecture will shortly review how the societies in the region have wrestled with these issues. Additionally, it will aim to explain why the remembrance of the Holocaust and the Gulag is an object for political struggles and still constitutes a dividing line between memory cultures of the Western and Eastern members of the European Union. 

Barbara Törnquist-Plewa on Ida- ja Kesk-Euroopa uuringute professor Lundi ülikoolis. Aastatel 2005-2017 oli ta Lundis asuva Euroopa uuringute keskuse juhataja ning alates 2018. aastast humanitaar- ja teoloogiateaduskonna teadusdekaan. Tema peamised uurimisvaldkonnad on rahvuslus, identiteet ja mälupoliitika Ida- ja Kesk-Euroopas. Ta on osalenud paljudes rahvusvahelistes mälu-uuringute projektides: aastatel 2012-2016 juhtis ta suurt uurimisvõrgustikku “In Search for Transcultural Memory in Europe” ning aastatel 2017-2020 oli ta Põhjamaade uurimisvõrgustiku “Historical Trauma Studies” juht. Ta on paljude inglise, rootsi- ja poolakeelsete raamatute ja artiklite toimetaja ja autor, nendest mõned: “The Twentieth Century in European Memory” (Amsterdam, 2017), “Disputed Memory. Emotions and Memory Politics in Central, Eastern and South-Eastern Europe” (Berlin, Boston, 2016; kaastoimetaja Tea Sindbaek Andersen), “Whose Memory? Which Future? Remembering Ethnic Cleansing and Lost Cultural Diversity in Eastern, Central and Southeastern Europe” (New York, London, 2016).

Dina Iordanova, St Andrewsi Ülikool
A Walk On the Waterfront: Hushed Memories and Impossible Conversations

14. märts 2023 kell 16.00
Tallinna Ülikool, Uus-Sadama 5, M-648
Osalemiseks registreerige siin

Loengu tutvustus
A visit to the coastal city of Izmir early in 2023 brought up memories of the centennial related to the place. In Turkey, it was marked as a day of the city’s liberation, whilst, in Greece, it was commemorated mainly through references to ethnic cleansing and catastrophe. Even Wikipedia carries two differently slanted articles on the topic, both related to the same event but not interlinked online. Occasional cultural historians and filmmakers from either country have tried to complicate the narrative for a more comprehensive understanding. A meaningful dialogue is still to materialize, though. Elsewhere, the 1922 centennial remained largely unmentioned (as has been, generally, the case with the centennial of the end of the Ottoman Empire). Indeed, the silence over the unreconciled and awkward moments in history, like this one, is deafening. In this talk, l would like to present a case study of the hushed memories related to Smyrna/Izmir and connect it to more general matters of reconciling narratives, vicious circles, and historical memory.

Dina Iordanova on globaalse kino emeriitprofessor St Andrewsi Ülikoolis Šotimaal. Ta on pärit Bulgaariast, töötanud kolm aastakümmet mitmel pool maailmas ja uurinud põhiliselt Balkani ja Ida-Euroopa filmiajalugu, samuti endise Nõukogude Liidu ning Ida-Aasia kino. Ta on juhtiv teadlane globaalsete filmifestivalide alal ja on olnud mitmete rahvusvaheliste festivalide žüriis. Selles loengus toetub ta Balkani mälu-uuringutele viimase kahe aastakümne jooksul.

Kristo Nurmis, Tallinna Ülikool
First Draft of Memory: Reactions to Communism in Nazi-Occupied Baltic States, 1941–1944
14. veebruar 2023 kell 16.00 online, Zoomi lingi leiad siit.

NB! Loeng toimub inglise keeles.

Loengu tutvustus 
My paper challenges the traditional Nazi-centric view of studying Baltic discourses about communism during WWII by examining the agency and self-mobilization of the Baltic people under Nazi rule and how they made sense of the first Soviet year (1940–41). Focusing on the relationship between Nazi institutions and local actors, I argue that local initiatives and discourses, sometimes contradictory to official Nazi propaganda (and sometimes inspiring the latter), played a significant role in shaping Baltic memory culture about communism. Today’s Baltic memory culture about Soviet rule, I contend, was already forged to a significant extent during the war.

Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi teadur. Ta on kaitsnud doktorikraadi vene ja ida-euroopa ajaloos Stanfordi Ülikoolis ning bakalaureuse ja magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Ta on avaldanud artikleid nõukogude ja natside võimust Baltimaades. Ta kirjutab raamatut legitiimsuse ja masside mõjutamise poliitikast Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Eestis, Lätis ja Leedus 1939–1953.

Ootame avaldusi osalemiseks idaeuroopa mälu-uuringute suvekoolis ”Translating Memories in Literature, Film, Museums, and Monuments”. Suvekool toimub 11-15. juuli 2022 Roostal. Suvekool pakub erivaid õppevorme: külalisloengud idaeuroopa juhtivatelt mälu uurijatelt, õppekäigud mälupaikadesse, kraadiõppurite ettekanded koos tagasidega külalislektoritelt.
Projekt “Tõlgitud mälu” keskendub sellele, kuidas erinevad kultuurilised mäletamise aktid ’tõlgivad’ post-sotsialistliku Ida-Euroopa minevikku erinevate mäluvormide rahvusteüleselt nii Ida-Euroopa sees kui globaalsel areenil. Samuti uuritakse seda, kas ja kuidas on mälutöö erinevates kunstiliikides ja mälupraktikate abil võimeline muutma piire ja barjääre nii regiooni sees kui rahvusvaheliselt. Kutsutud külalislektorid, kelle uurimisvaldkonnaks on kirjandus, film, muuseumid ja monumendid, käsitlevad erinevaid mäletamise vorme, nende retseptsiooni ja muutusi alates 1991. aastast kuni tänapäevani.

Suvekooli võimalikud teemad on:

● pinged lokaalse ja globaalse vahel mitmesuguste mäluaktide loomisel, ringlemisel ja vastuvõtus
● esteetiliste strateegiate ning narratiivsete ja visuaalsete troopide kasutus erinevates mäluaktides, mille abil tõlgitakse kohalik ajalugu globaalsele publikule arusaadavasse keelde
● esteetiliste mälumeediumite ja kuraatoritegevuse sekkumine Ida-Euroopa mälupoliitikasse
● arhiivimaterjalide kasutamine ja arhiivide roll kirjanduses, filmis, muuseumites ja monumentide puhul
● fakti ja fiktsiooni koosmäng mineviku mäletamisel nendes mälumeediumites

Oodatud on kõik doktorandid, kes uurivad asjasse puutuvaid teemasid sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas, sealhulgas (kuid mitte ainult) kirjanduse, filmiuuringute, ajaloo, pärandiuuringute, mälu-uuringute ja slavistika valdkonnas.

Peaesinejad
Zuzanna Bogumił (Polish Academy of Sciences)
Alexander Etkind (European University Institute)
Veronika Pehe (Tšehhi Teaduste Akadeemia)
Kevin M. F. Platt (University of Pennsylvania)
Magdalena Saryusz-Wolska (German Historical Institute Warsaw)
Mitja Velikonja (University of Ljubljana)

Formaat
Kutsutud eksperdid annavad loengu viimastest arengutest nii teoorias kui ka praktikas nende uurimisvaldkondades ning tutvustavad üliõpilastele mitmesuguseid juhtumiuuringuid. Väljasõidud annavad õpilastele võimaluse analüüsida näiteid päris elust kasutades nädala jooksul õpitut. Lõpuks saavad õpilastel esitleda oma uurimistulemusi kaasõpilastele ja juhendajatele, saades nii väärtusliku esitluskogemuse kui ka võimaluse saada detailset tagasisidet erineva teoreetilise ja distsiplinaarse taustaga inimestelt. Pooleli olevat doktoritööd esitletakse paneelil, mis koosneb kolmest õpilasest, kes tutvustavad 15 minuti jooksul oma käimasolevat uurimistööd, mis on suvekooli teemaga sobiv. Iga paneel on juhitud vanemteadlase poolt, kes annab tagasidet ja käivitab küsimuste ja vastuste vooru. Doktorantidelt oodatakse eelnevalt jagada ettekannet teiste paneelil osalejate ja korraldajatega vähemalt 3 nädalat enne suvekooli algust. Õpilastelt oodatakse suvekoolist täielikku osavõttu.

Praktiline informatsioon
Organiseerijad
Suvekool on osa projektist “Tõlgitud mälu: Ida-Euroopa minevik globaalsel areenil”, mis on saanud rahastuse Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Euroopa Liidu Horisont 2020 teaduse ja innovatsiooni programmi raames (grant nr 853385).

Kus?
Suvekool toimub Eestis Roostal: https://www.roosta.ee
Osalejad majutatakse kahestesse majakestesse. Transport Tallinnast Roostale ja tagasi on suvekooli poolt.

Millal?
Esmaspäev, 11. juuli 2022 9:00 – reede, 15. juuli 2022 18:00.

Maksumus
Suvekooli registreerimistasu on 100€. Majandusraskuste korral võib taotleda registeerimistasust vabastamist. Tasu katab vaid osa majutusest ja transpordist Roostale. Ülejäänud kulud kaetakse organiseerijate poolt. Kraadiõppurite katta jäävad reisikulud Tallinnasse (vajadusel ka majutus Tallinnas).

Sooviavaldused
Osalemisoovi korral saata Anita Pluwakile (anitaw@tlu.ee) 15-minutilise ettekande teesid (maks 300 sõna) koos doktoritöö kirjelduse (üks lõik ) ja lühike cv-ga (kõik ühe dokumendina). Kandideerimisavalduse esitamise tähtaeg on 1. märts 2022. Vastuvõtust suvekooli teatame hiljemalt 15. märts 2022.

Aprill ja mai 2022 toimub “Tõlgitud mälu” projektiga kaaskorraldatud online sümpoosion ja loengusari “Cultural Memory of Past Dictatorships: Narratives of Implication in a Global Perspective”. Üritus on kõigile tasuta, vajalik etteregistreerimine. Täpsem info allpool.

The event comprises both a Seminar Series (12 April; 27 April; 4 May) and a Symposium (19-20 May).
Mode of Delivery: Online
Institution: University College Cork, Ireland

Seminars and Symposium are open to the public and are free of charge. However, it is compulsory to register in advance. Please find below the links to register for each of the seminars and the Symposium. Registrations for the Symposium close on 13 May 2022. Zoom links will be circulated to all registered attendees in advance of the events.

All events will be held on Zoom in the Irish Time Zone

Seminar Series
I) 12 April 2022, 5.00 – 6.00 pm 
Michael Lazzara (University of California, Davis) ¡Desobedientes!: Implicated Subjects, Memory, and Responsibility in Post-Dictatorship Chilean Documentaries
Registration: https://forms.gle/gGyBznfaS7qZwt1aA

II) 27 April 2022, 5.00 – 6.00 pm 
Juliane Prade-Weiss (Ludwig Maximilian University of Munich) Implication in Commemoration: On Current Interests in Past Complicities
Registration: https://forms.gle/tAi2oyECvGMZ4ixVA 

III) 4 May 2022, 5.00 – 6.00 pm 
David Martin-Jones (University of Glasgow) Remembering Cold War Pasts Across a World of Cinemas
Registration: https://forms.gle/EcgSShUYU7YKDL6E8

Symposium(19 – 20 May 2022)
University College Cork
Registration:  https://forms.gle/upXgJrznTYNAyAxH9

Day 1 – Thursday 19 May 2022

9:00 – 9:30 Welcome and Opening Remarks 

9:30 – 11:00 Panel 1: Victims, Perpetrators, and Beyond
Bareez Majid (Heidelberg University) Literature and Escape: A Critical Reading of the novel City of White Musicians by the Kurdistani author Bachtyar Ali
Claudia Sandberg (University of Melbourne)The Story of a Tiger in the Bathroom: German-Jewish filmmaker Peter Lilienthal in West German Television of the 1960s 
Esteban Córdoba Arroyo (University of Kitakyushu) Heroism, Messianism and Pentateuchal Remorse: Overcoming the Scheme of Victims and Perpetrators in the Collective Memory of World War 2 in Japanese Cinema (1980-2020)

11:00 – 11:15 Break

11:15 – 13:00 Panel 2: Re-Imagining Dictators and Perpetrators in Cultural Production
Rachel MagShamhráin (University College Cork) Brother Hitler: The Continuing Allure of Hitler Films in Re/unified Germany
Pooja Sancheti (The Indian Institute of Science Education and Research [IISER] Pune) Curses and Conspiracies: Reading Mohammed Hanif’s A Case of Exploding Mangoes
Patrick Vierthaler (Kyoto University) Founding Father or Traitor to the Nation? Contested Memories of Syngman Rhee in mid-1990s South Korea
Joanne Pettitt (University of Kent) The Nazi Paradigm: Holocaust Perpetrators in Representations of the British Far-Right

13:00 – 14:00 Lunch 

14:00 – 15:45 Panel 3: Narrative Perspectives on the Grey Zone
Ruth Murphy (University of Cambridge) Mixing metaphors: Primo Levi’s ‘grey zone’ and Maria Lugones’ ‘mestizaje
Lena Seauve (Institute for Latin American Studies [LAI] of the Free University of Berlin) On the Figure of the Bystander in Martin Kohan’s Dos Veces Junio (2002)
Jessica Marino (Carleton University) Mauricio Rosencof’s The Letters that Never Came and Uruguay’s Latest Dictatorial Rule—Framing a Redemptive Narrative of the Past through the Lens of Jewish Heritage
Stefano Bellin (University of Warwick) Being Numerous: Negotiations of Memory and Responsibility in Andrés Trapiello’s Ayer no más

15:45 – 16:00 Break 

16:00 – 17:00 Panel 4: Generational Memories of Dictatorships
Mario Panico and Cristina Demaria (University of Bologna) A Perpetrator in the Family: Generational Memory and Accountability in Documentary Filmmaking
Jeanne Devautour Choi (Columbia University) The Hijos Delayed (Re-)Implication in Argentina’s Dictatorial Past
Cara Levey (University College Cork) Diasporizing Memory and Victimhoood: Challenging the ‘exilio dorado’ (Golden Exile) Myth in Tus padres volverán [Your Parents Will Come Back]and Hora Chilena [Chilean Time]
Violeta Ros (University of Zaragoza) The Portrait of Sad old Men. Domestic Ethnographies of Political Violence in Contemporary Spanish Fiction

17:45 – 18:00 Break 

18:00 – 19:00 Keynote Lecture 1
Minna Johanna Niemi (The Arctic University of Norway) Western Readers and African Narratives: Towards Responsible Reading Strategies

Day 2 – Friday 20 May 

9:00 – 10:00 Keynote Lecture 2
Jie-Hyun Lim (Critical Global Studies Institute, Sogang University, Seoul) Mass Dictatorship: Vernacular Memories of Implicated Subjects and the Dictatorship from Below

10:00 – 10:30 Break

10:30 – 12:00 Panel 5: Vectors of Memory of Past Histories of Violence 
Vanessa Tautter (University of Brighton) Negotiating the Nazi Past from an Implicated Position: Emotional Dynamics in Transgenerational Memory Processes in Austria
Arif Subekti, Hervina Nurullita, and Grace Leksana (Malang State University, East Java) Singing the Memories: Local Songs and Indonesia’s Collective Memory of Anti Lefitst Violence
Ethan Xi Hao Eu (National Taiwan University) The Weight of Our Sky: The May 13 Incident in a Young Adult Novel and a Webcomics Series

12:00 – 12:15 Break 

12:15 – 13:45 Panel 6: Curating Implication in the Musealisation of Dictatorships 
Rose Smith (Charles University – University of Groningen)Marcos Dictatorship (Re)Imagined in Museum Design 
Kirsti Jõesalu and Ene Kõresaar (Tartu University) Diversification and Alternative Subjectivities in Estonian Museums: Memory of Soviet Complicity Revisited
Margaret Anderson Comer (Tallinn University)Portrayals of Perpetration, Victimhood, and Implication at Sites of Soviet Repression and Violence in Moscow, Russia

13:45 – 14:45 Lunch 

14:45 – 16:15 Panel 7: Filling the Gaps in Visual Representations of Dictatorships
Lucas Martins Néia (University of São Paulo) The Military Dictatorship in Brazilian TV Fiction: Approaches and Gaps
Pablo Turnes (Alexander von Humboldt Foundation – Free University of Berlin) To Dare Damnation. The problem of Vengeance and its Representation in Comics in Post-Dictatorial Argentina
Eva-Rosa Ferrand Verdejo (CY Cergy Paris University – University of Warwick) The Novísimo Cine Chileno and the Aesthetics of Trauma

16:15 – 16:30 Break

16:30 – 18:00 Panel 8: Looking at the Past, Fighting for the Future
Emanuela Buscemi (University of Monterrey) Memory Activism and Performance in the contemporary Mexican feminist movement
Sharon Hecker and Raffaele Bedarida (The Cooper Union) Curating Fascism: Exhibitions and Memory from the Fall of Mussolini to Today
Peter B. Kaufman (MIT Open Learning) The Sociology of Knowledge: Yesterday, Today, and Tomorrow

18:00 – 18:15 Break 

18:15 – 19:30 Roundtable Discussion
Michael Lazzara (University of California, Davis)
Juliane Prade-Weiss (Ludwig Maximilian University of Munich)
David Martin-Jones (University of Glasgow)

This Symposium is generously supported by the Irish Research Council, The Centre for Advanced Studies in Languages and Cultures of University College Cork (CASiLaC), and the ERC project ‘Translating Memories: The Eastern European Past in the Global Arena’ funded by the European Research Council under the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme.

This Symposium is generously supported by the Irish Research Council, The Centre for Advanced Studies in Languages and Cultures of University College Cork (CASiLaC), and the ERC project ‘Translating Memories: The Eastern European Past in the Global Arena’ funded by the European Research Council under the European Union’s Horizon 2020 research and innovation programme.

Palun registreerige siin.

22. veebruar 2022 16.00 (EET)
Mitja Velikonja, Ljubljana Ülikool, Sloveenia
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s

5. aprill 2022 16.00 (EET)
Madina Tlostanova, Linköping Ülikool, Rootsi
(De)coloniality of Memory: Intersections of Colonial and Totalitarian Trajectories and Creative Memory Work As a Way To “Re-existence”

10. mai 2022 16.00 (EET)
Simon Weppel, Cambridge Ülikool, UK
“Stepping Over the Threshold of Time”: The Rise of Heritage in the Brezhnev-Era Soviet Union

NB! Loengud toimuvad inglise keeles.

28-29. aprillil 2022 toimub Kopenhaageni Ülikoolis “Tõlgitud mälu” kaaskorraldatud konverents “Mnemonic Migration: Transcultural Transmission, Translation and Circulation of Memory Across and Into Contemporary Europe”. Kandideerimise tähtaeg on 26. september 2021. Täpsem info:

This conference aims to explore how memories travel through the aesthetic medium of literature and are translated into new local communities of remembering. The conference concentrates on the travel of memories (Erll 2011) within or into the cultural, geographical and symbolic boundaries of Europe, perhaps fostering new knowledge and attention to events that are otherwise marginalized in a Westernized perspective on the European past and identity.

According to Ann Rigney and Astrid Erll (2009), fictional literature is a significant medium of cultural memory that has the ability of “sparking public debates on historical topics that had hitherto been marginalized or forgotten.” This conference looks at transcultural memory formations that are generated: 1) by the mobility of people across or into Europe and 2) by the production of “transcultural memorial forms” (Laanes 2021) that translate experiences to other geographic arenas.

According to Erll (2011), migrants can be seen as carriers of memory, understood as “individuals who share in collective images and narratives of the past.” By expressing their mnemonic displacement – that is, their disorientation in the mnemonic framework of their host country together with their contrasting memories – migrant literature contributes to setting the agenda for future collective remembrance. This conference shall explore how this activity, which we would like to think of as mnemonic migration, speaks to the (re)construction of shared memories in Europe and/or its countries and regions. Furthermore, we are interested in questioning which “transcultural memorial forms” may be used to “culturally translate experiences in order to make them known and intelligible to others,” thus making memories travel (Laanes 2021).
Crucially, the successful travel of memories depends on reception by members of a mnemonic community. Therefore, this conference is also concerned with the reception and recirculation of transcultural memories, asking if novels, due to the “transformative power of the arts and their capacity to mobilize individuals through imagination and affect” (Rigney 2014), may forge what Alison Landsberg (2004) has called prosthetic memory: that is, a deep-felt and empathetic connection to events one has not lived through. We are keen to explore how mediations of memory circulate, how they are received, and if and how they may develop into what we could think of as prosthetic memories in various European contexts, perhaps contributing to new memory canons within Europe.
We welcome papers that consider, but are not limited to, any of the following issues:
• Memory literature by authors who have migrated to or within Europe
• Reception and prosthetic memory
• World literature of memory in a European perspective
• Travelling memory
• Methodological considerations of studying transcultural memory in literature
• Methodological considerations of studying circulation, reception and prosthetic memory

Please send an abstract of 300 words and a short bio of 150 words to Jessica Ortner (ortner@hum.ku.dk) no later than 26 September 2021.

Organiser: Mnemonic Migration: Transnational Circulation and Reception of Wartime Memories in post-Yugoslav Migrant Literature (Independent Research Fund Denmark, 2019–2022, Jessica Ortner, Tea Sindbæk Andersen)
Co-organiser: Translating Memories: The Eastern European Past in the Global Arena (ERC, 2020–2024, project leader Eneken Laanes)

Madina Tlostanova, Linköping Ülikool, Rootsi
(De)coloniality of Memory: Intersections of Colonial and Totalitarian Trajectories and Creative Memory Work As a Way To “Re-existence”

5. aprill 2022 16.00
Tallinna Ülikool, Eesti (online)
Ühinege Zoomi lingiga siin.
NB! Loeng toimub inglise keeles.

Loengu tutvustus:
Сoloniality of memory is one of the effective and inherently violent instruments of modernity as a repressive onto-epistemic system that effectively controls people through imposing specifically constructed and legitimized collective memory models and historical narratives and excluding or disqualifying all other forms and ways to remember. Ultimately this process may lead to extreme forms of zombification and biopolitical control disciplining and supressing the most personal, affective, and corporeal forms of memory. Societies that went through multiple and entangled experiences of politically, existentially, aesthetically, and epistemically repressive regimes such as apartheid, dictatorship, totalitarianism, genocide, ethnic cleansing and other forms of modern/colonial unfreedom, tend to come up with complex and often conflicting responses to the wiped out or severely edited memory syndrome in their post-dependence phases where they are faced with a necessity to reimagine and remake their worlds anew through processes of “re-existence”. The post-Soviet/postcolonial struggles with (de)coloniality of memory are an interesting example of such positionality. In my talk I will focus on several fictional and artistic instances of (de)coloniality of memory coming from the post-Soviet space.

Madina Tlostanova on dekolonisatsiooni teoreetik ja kirjanik, Linköpingi Ülikooli postkoloniaalse feminismi professor. Tema uurimisvaldkondadeks on  dekoloniaalne mõte, eriti selle esteetilised, eksistentsiaalsed ja episteemilised ilmingud, globaalse lõunapoolkera feminismid, postsotsialistlik inimeksistents, kirjandus ja kunst, kriitilised tuleviku-uuringud ja kriitiline sekkumine keerulistesse kooslustesse, kriisi ja muutustesse. Tema viimased raamatud on “What Does it Mean to be Post-Soviet? Decolonial Art from the Ruins of the Soviet Empire” (Duke’i Ülikooli kirjastus, 2018), “A New Political Imagination, Making the Case” (koos Tony Fryga, Routledge, 2020), “Decoloniality of Knowledge, Being and Sensing” (Kasastan, 2020) ja toimetatud kogumik “Postcolonial and Postsocialist Dialogues. Intersections, Opacities, Challenges in Feminist Theorizing and Practice” (koos Redi Koobaku ja Suruchi Thapar-Björkertiga, Routledge, 2021). Tal on käsil eksperimentaalne multimeedia raamat “Fictions of Unsettlement”.

Mitja Velikonja, Ljubljana Ülikool, Sloveenia
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s

22 February 2022 16.00 (EET)
Tallinna Ülikool, Eesti (online)

NB! Loeng toimub inglise keeles.

Mitja Velikonja
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s
Kuidas mõista 1980ndate Jugoslaaviat täna, kuidas sellest kirjutada, kuidas seda maalida või salvestada, panna luulesse või muusikasse, kuidas seda lavastada või sellest laulda; kuidas seda väärtustada pärast 1990ndate verist lugu? Kas võime kirjutada luulet viimasest Jugoslaavia dekaadist, pärast seda, mis juhtus Srebrenica, Vukovari, Ahmići, Sarajevo ja teistel tapmisväljadel või on see liiga barbaarne? Velikonja loeng analüüsib kultuurilisi ja kunstilisi reflektsioone 1980ndate sotsialistlikust Jugoslaaviast alates 1991 aastast. Post-Jugoslaavia kultuuriteadlasena ei räägi ta ajaloolisest 1980ndatest, vaid selle kaasaegsest kultuurilisest kujutamisest: dekaadi kunstilisest konstruktsioonist ja dekonstruktsioonist; viisist, kuidas pildid lähiminevikust on moodustunud tänapäeva kunstis ja kultuuris.
Tema ambitsioon on esitada kulturoloogilisi küsimusi selle kohta, kuidas Jugoslaavia 1980ndad on esil tänapäeva kunstilisel ja laiemalt kultuurilisel kaardil.
Mitja Velikonja on kultuuriteaduse professor ja Kultuuri ja Religiooni Uuringute keskuse juht Ljubljana Ülikoolis Sloveenias. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Kesk-Euroopa ja Balkani poliitilised ideoloogiad, subkultuurid ja grafitikultuur, kollektiivne mälu ja postsotsialistlik nostalgia. Ta on avaldanud monograafiad “The Chosen Few – Aesthetics and Ideology in Football-Fan Graffiti and Street Art” (Doppelhouse Press, 2021), “Post-Socialist Political Graffiti in the Balkans and Central Europe” (Routledge, 2020), “Rock’n’Retro – New Yugoslavism in Contemporary Slovenian Music” (Sophia, 2013), “Titostalgia – A Study of Nostalgia for Josip Broz” (Peace Institute, Ljubljana, 2008), “Eurosis – A Critique of the New Eurocentrism” (Peace Institute, Ljubljana, 2005) ja “Religious Separation and Political Intolerance in Bosnia-Herzegovina” (TAMU Press, 2003). Oma saavutuste eest on ta saanud neli kohalikku ja ühe rahvusvahelise auhinna (Erasmus EuroMedia Award by European Society for Education and Communication, 2008). Ta on olnud täiskohaga külalisprofessor Jagiellonia Ülikoolis Krakowis (2002 ja 2003), Columbia Ülikoolis New Yorgis (2009 ja 2014), Rijeka Ülikoolis (2015), New Yorgi Instituudis Petersburis (2015 ja 2016) ja Yale’i Ülikoolis (2020).

Loengusarja kava:

19 October 2021 16.00 (EEST)
Kinga Polynczuk-Alenius, Helsinki Collegium for Advanced Studies
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape

9 November 2021 16.00 (EET)
Maria Kobielska, Jagiellonian University in Cracow, Poland
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition

30 November 2021 16.00 (EET)
Mischa Gabowitsch, Einstein Forum in Potsdam, Germany
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities

22 February 2022 16.00 (EET)
Mitja Velikonja, University of Ljubljana, Slovenia
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s

NB! Loengud on inglise keeles.

Kinga Polynczuk-Alenius
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape
Kinga Polynczuk-Alenius uurib Kirde-Poola suurima linna Białystok palimpsestilist mälumaastiku, et tuua tähelepanu Poolas toimuvale heitlusele kahe mälurežiimi vahel: deklaratiivne “multikulturalism” ja summutatud rassism. Polynczuk-Alenius kasutab teoreetilise vahendina heterotoopia mõistet ja meetodina jalutamist, et uurida Juudi pärandi rada (Jewish Heritage Trail) kui katset taaselustada mälusestused endisaegsest multietnilisusest ja seeläbi vermida linnale uus multikulturaalne bränd. Analüüsides juudijärgseid kohti, mis asuvad pärandi rajal – mis on kõik omistatud, kustutatud või/ja marginaliseeritud -, näitab Polynczuk-Alenius, et uus “multikultuurne” mälurežiim on läbistatud rassismist, sest see taastoodab minevikus asetleidnud rahvastevahelisele suhtlusele omast ebavõrdsust ja segregatsiooni.
Kinga Polynczuk-Alenius on järeldoktor meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas Helsingi Ülikoolis. Varasemalt on ta uurinud eetilist kaubanduskommunikatsiooni ning hetkel töötab ta projekti kallal, mis uurib vahendatud rassismi ja natsionalismi Poolas. Tema artikleid on avaldatud mitmete teadusalade ajakirjades, näiteks “Nations and Nationalism”, “Globalizations”, “International Journal of Cultural Studies”, “Journal of Nonprofit & Public Sector Marketing” ja “Media and Communication”.

Maria Kobielska
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition
Kobielska uurib Poola ajaloo globaalse eksponeerimise potentsiaali, tuginedes oma uurimusele Poola 21. sajandi muuseumibuumist. Viimastel aastatel on ajaloomuuseumid saanud Poolas palju tähelepanu: paljud äsjarajatud või ümberorganiseeritud institutsioonid, mis pakuvad vaatemängulisi näitusi, mõjutavad tugevalt visioone minevikust. “Uued muuseumid” omavad Poola mälukultuuris prominentset positsiooni. Visuaalse, performatiivse ja emotsionaalse mälumeediumina lubavad näitused ületada rahvusliku pespektiivi ja keele piirid, selleks, et teha regionaalne minevik globaalses kontekstis arusaadavaks. 21. sajandi juhtivad muuseumid on võtnud sihtmärgiks nii koduse kui ka rahvusvahelise publiku ja sellest tulenevalt tekivad raskused lahknevate, ja isegi konfliktsete, ülesannete täideviimisel. See on viinud tihti vaidluseni: kuidas peaksid muuseumid seadma prioriteete? Ühelt poolt on oht enesekolonisatsiooniks, kui kohalik mälu on taandatud rahvusvaheliselt arusaadavasse vormi. Teisalt, kui kohaliku mälu tähistamine tähtsustab üle kontekstualiseeringu ja kommunikatsiooni, on tõenäoline, et tagajärjeks on pigem vastumeelsus kui mõjuvõimu suurendamine. Loengu jooksul analüüsib Kobielska mitmesuguseid muuseumi strateegiaid, mis on kujundatud mõlema riski maandamiseks, võttes arvesse levinud ajaloolisi strateegiaid ja mälukultuuri koode. Ta keskendub nii väliskülaliste seas populaarsetele kui ka vähemtuntud Poola muuseumitele.
Maria Kobielska, PhD, on mälu-uurija ja dotsent Poola Uuringute teaduskonnas Jagiellonia Ülikoolis Krakowis, Research Center for Memory Cultures (JU) ning MSA ja Polish Association of Cultural Studies liige. Ta on kirjutanud kaasaegsest Poola kirjandusest ja kultuurist mälu ja poliitika kontekstis. Tema viimane teos arutleb 21. sajandi Poola mälukultuuri üle (“Polska kultura pamięci: dominanty. Zbrodnia katyńska, powstanie warszawskie i stan wojenny”, 2016). Hetkel töötab ta uurimisprojekti kallal, mis keskendub uutele Poola ajaloomuuseumitele.

Mischa Gabowitsch
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities
Kahetsus- ja lepitusavalduste esiletõusu mineviku julmuste eest on kirjeldatud kui rahvusvahelise normi triumfi ning viimastel aastatel on suurenenud teaduslik huvi erinevate osapoolte ja protsesside üle, mis aitavad kaasa selle normi levimisele. Siiski on enamikel juhtudel see idee väljendatud analoogi kaudu, mitte lihtsalt universaalse normi rakendamisega konkreetses rahvuslikus või kohalikus kontekstis. Teisi riike esitletakse näidetena; mudelitena, mida jäljendada. Eriti on viidatud Saksamaale kui meister lepitajale: riigile, millel on eeskujulik staaž “minevikuga leppimisel”, mis pakub väärtuslikku õppetundi teistele rahvustele. Selles loengus uurib Gabowitsch lepitamise effekte ja tagajärgi analoogia põhjal. Ta eristab nelja erineva ideaaltüüpilise mudeli kasutamist lepitamise debattides ning illustreerib neid näidetega tervest maailmast, keskendudes eelkõige sellele, millist rolli mängivad viited “Saksa mudelile” Nõukogude ja nõukogudejärgse Venemaa kontekstis.
Mischa Gabowitsch on ajaloolane ja sotsioloog, kes baseerub Saksamaal, Einstein Forum In Potsdamis. Ingliskeelselt on avaldatud tema “Protest in Putin’s Russia” ja “Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities”. Ta on toimetanud mitmeid raamatuid sõjamälust ja mälestamisest Venemaal ja kaugemal. Hetkel uurib ta Nõukogude sõjamemoriaalide ajalugu ning töötab raamatu kallal, mis uurib alates 1945. aastast võidupäevade tähistamist. Samuti on tal käsil mitmeid projekte pragmaatilise sotsioloogia valdkonnas.

Mitja Velikonja
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s
Kuidas tuleks mõista 1980ndate Jugoslaaviat täna, kuidas sellest kirjutada, kuidas seda maalida või salvestada, panna luulesse või muusikasse, kuidas seda lavastada või sellest laulda; kuidas seda väärtustada pärast 1990ndate verist lugu? Kas võime kirjutada luulet viimasest Jugoslaavia dekaadist, pärast seda, mis juhtus Srebrenica, Vukovari, Ahmići, Sarajevo ja teistel tapmisväljadel või on see liiga barbaarne? Velikonja loeng analüüsib erinevat tüüpi kultuurilisi ja kunstilisi reflektsioone 1980ndate sotsialistlikust Jugoslaviaast alates 1991 aastast. Post-Jugoslaavia kultuuriteadlasena (mitte ajaloolasena) ei räägi ta ajaloolisest 1980ndatest, vaid selle kaasaegsest kultuurilisest kujutamisest: selle dekaadi kunstilisest konstruktsioonist ja dekonstruktsioonid; viisist, kuidas pildid lähiminevikust on moodustunud tänapäeva kunstis ja kultuuris.
Tema ambitsioon on esitada kulturoloogilisi küsimusi selle kohta, kuidas Jugoslaavia 1980ndad on esil tänapäeva kunstilisel ja laiemalt kultuurilisel kaardil.
Mitja Velikonja on kultuuriteaduse professor ja Kultuuri ja Religiooni Uuringute keskuse juht Ljubljana Ülikoolis Sloveenias. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Kesk-Euroopa ja Balkani poliitilised ideoloogiad, subkultuurid ja grafitikultuur, kollektiivne mälu ja postsotsialistlik nostalgia. Tema viimase on monograafiad on “The Chosen Few – Aesthetics and Ideology in Football-Fan Graffiti and Street Art” (Doppelhouse Press, 2021), “Post-Socialist Political Graffiti in the Balkans and Central Europe” (Routledge, 2020), “Rock’n’Retro – New Yugoslavism in Contemporary Slovenian Music” (Sophia, 2013), “Titostalgia – A Study of Nostalgia for Josip Broz” (Peace Institute, Ljubljana, 2008), “Eurosis – A Critique of the New Eurocentrism” (Peace Institute, Ljubljana, 2005) ja “Religious Separation and Political Intolerance in Bosnia-Herzegovina” (TAMU Press, 2003). Oma saavutuste eest on ta saanud neli kohalikku ja ühe rahvusvahelise auhinna (Erasmus EuroMedia Award by European Society for Education and Communication, 2008). Ta oli täiskohaga külalisprofessor Jagiellonia Ülikoolis Krakowis (2002 ja 2003), Columbia Ülikoolis New Yorgis (2009 ja 2014), Rijeka Ülikoolis (2015), New Yorgi Instituudis Petersburis (2015 ja 2016) ja Yale’i Ülikoolis (2020).

Mischa Gabowitsch, Einstein Forum in Potsdam, Saksama
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities

30. november 2021 16.00 (EET)
Tallinna Ülikool, Eesti (online)
Registreeruge loengule siin.
NB! Loeng on inglise keeles.

Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities
Kahetsus- ja lepitusavalduste esiletõusu mineviku julmuste eest on kirjeldatud kui rahvusvahelise normi triumfi ning viimastel aastatel on suurenenud teaduslik huvi erinevate osapoolte ja protsesside üle, mis aitavad kaasa selle normi levimisele. Siiski on enamikel juhtudel see idee väljendatud analoogi kaudu, mitte lihtsalt universaalse normi rakendamisega konkreetses rahvuslikus või kohalikus kontekstis. Teisi riike esitletakse näidetena; mudelitena, mida jäljendada. Eriti on viidatud Saksamaale kui meister lepitajale: riigile, millel on eeskujulik staaž “minevikuga leppimisel” ning mis pakub väärtuslikku õppetundi teistele rahvustele. Selles loengus uurib Gabowitsch lepitamise effekte ja tagajärgi analoogia põhjal. Ta eristab nelja erineva ideaaltüüpilise mudeli kasutamist lepitamise debattides ning illustreerib neid näidetega tervest maailmast, keskendudes eelkõige sellele, millist rolli mängivad viited “Saksa mudelile” Nõukogude ja nõukogudejärgse Venemaa kontekstis.
Mischa Gabowitsch on ajaloolane ja sotsioloog, kes baseerub Saksamaal, Einstein Forum In Potsdamis. Ingliskeelselt on avaldatud tema “Protest in Putin’s Russia” ja “Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities”. Ta on toimetanud mitmeid raamatuid sõjamälust ja mälestamisest Venemaal ja kaugemal. Hetkel uurib ta Nõukogude sõjamemoriaalide ajalugu ning töötab raamatu kallal, mis uurib alates 1945. aastast võidupäevade tähistamist. Samuti on tal käsil mitmeid projekte pragmaatilise sotsioloogia valdkonnas.

Maria Kobielska, Jagiellonia Ülikool Krakowis, Poola
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition

9. november 2021 16.00 (EET)
Tallinna Ülikool (online)
Registreeruge loengule siin
NB! Loeng on inglise keeles.

Maria Kobielska
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition
Kobielska uurib Poola ajaloo globaalse eksponeerimise potentsiaali, tuginedes oma uurimusele Poola 21. sajandi muuseumibuumist. Viimastel aastatel on ajaloomuuseumid saanud Poolas palju tähelepanu: paljud äsjarajatud või ümberorganiseeritud institutsioonid, mis pakuvad vaatemängulisi näitusi, mõjutavad tugevalt visioone minevikust. “Uued muuseumid” omavad Poola mälukultuuris prominentset positsiooni. Visuaalse, performatiivse ja emotsionaalse mälumeediumina lubavad näitused ületada rahvusliku pespektiivi ja keele piirid, selleks, et teha regionaalne minevik globaalses kontekstis arusaadavaks. 21. sajandi juhtivad muuseumid on võtnud sihtmärgiks nii koduse kui ka rahvusvahelise publiku ja sellest tulenevalt tekivad raskused lahknevate, ja isegi konfliktsete, ülesannete täideviimisel. See on viinud tihti vaidluseni: kuidas peaksid muuseumid seadma prioriteete? Ühelt poolt on oht enesekolonisatsiooniks, kui kohalik mälu on taandatud rahvusvaheliselt arusaadavasse vormi. Teisalt, kui kohaliku mälu tähistamine tähtsustab üle kontekstualiseeringu ja kommunikatsiooni, on tõenäoline, et tagajärjeks on pigem vastumeelsus kui mõjuvõimu suurendamine. Loengu jooksul analüüsib Kobielska mitmesuguseid muuseumi strateegiaid, mis on kujundatud mõlema riski maandamiseks, võttes arvesse levinud ajaloolisi strateegiaid ja mälukultuuri koode. Ta keskendub nii väliskülaliste seas populaarsetele kui ka vähemtuntud Poola muuseumitele.
Maria Kobielska, PhD, on mälu-uurija ja dotsent Poola Uuringute teaduskonnas Jagiellonia Ülikoolis Krakowis, Research Center for Memory Cultures (JU) ning MSA ja Polish Association of Cultural Studies liige. Ta on kirjutanud kaasaegsest Poola kirjandusest ja kultuurist mälu ja poliitika kontekstis. Tema viimane teos arutleb 21. sajandi Poola mälukultuuri üle (“Polska kultura pamięci: dominanty. Zbrodnia katyńska, powstanie warszawskie i stan wojenny”, 2016). Hetkel töötab ta uurimisprojekti kallal, mis keskendub uutele Poola ajaloomuuseumitele.

Kinga Polynczuk-Alenius, Helsinki Collegium for Advanced Studies
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape

19. oktoober 2021 16.00 (EEST)
Tallinna Ülikool (online)
Registreeri loengule siin.
NB! Loeng on inglise keeles.

Kinga Polynczuk-Alenius
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape
Kinga Polynczuk-Alenius uurib Kirde-Poola suurima linna Białystok palimpsestilist mälumaastiku, et tuua tähelepanu Poolas toimuvale heitlusele kahe mälurežiimi vahel: deklaratiivne “multikulturalism” ja rassism. Polynczuk-Alenius kasutab teoreetilise vahendina heterotoopia mõistet ja meetodina jalutamist, et uurida Juudi pärandi rada (Jewish Heritage Trail) kui katset taaselustada mälusestused endisaegsest multietnilisusest ja seeläbi vermida linnale uus multikulturaalne bränd. Analüüsides juudijärgseid kohti, mis asuvad pärandi rajal – mis on kõik omistatud, kustutatud või/ja marginaliseeritud -, näitab Polynczuk-Alenius, et uus “multikultuurne” mälurežiim on läbistatud rassismist, sest see taastoodab minevikus asetleidnud rahvastevahelisele suhtlusele omast ebavõrdsust ja segregatsiooni.
Kinga Polynczuk-Alenius on järeldoktor meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas Helsingi Ülikoolis. Varasemalt on ta uurinud eetilist kaubanduskommunikatsiooni ning hetkel töötab ta projekti kallal, mis uurib vahendatud rassismi ja natsionalismi Poolas. Tema artikleid on avaldatud mitmete teadusalade ajakirjades, näiteks “Nations and Nationalism”, “Globalizations”, “International Journal of Cultural Studies”, “Journal of Nonprofit & Public Sector Marketing” ja “Media and Communication”.

Ljiljana Radonići (Austria Teaduste Akadeemia) avalik online loeng “Kurjategijad ja käsilased nõukogudejärgsetes mälumuuseumides ohvrite ajastul” toimub tööpaja “Ohvrid, kurjategijad ja seotud subjektid Kesk- ja Ida-Euroopas” raames.

Tööpaja kava:

Thursday, 3 June (open to public)

16.00 – Online keynote address

“Perpetrators and Collaborators in Post-Socialist Memorial Museums in the Era of Victimhood” (Ljiljana Radonić, Institute of Culture Studies and Theatre History of the Austrian Academy of Sciences in Vienna)

Please register here

17.30 – Virtual cocktail hour

Friday, 4 June (open only to the presenting participants)

10.00 – Introduction (Eneken Laanes, Tallinn University)

10.30 – Session 1: Available Subject Positions in Museums and Memorials

“Diversification and Alternative Subject Positions: On Museological Representation of Communism in Estonia” (Ene Kõresaar and Kirsti Jõesalu, University of Tartu)

“Portraying Perpetration, Victimhood, and Implication at Sites of Soviet Repression in Moscow” (Margaret Comer, Tallinn University)

11:30 – Coffee Break

11:45 – Session 2: Rethinking the Implicated Subject

“Man-Made Famine Without Perpetrators? To the Question of the Rank-and-File Perpetrators in the Holodomor Studies” (Daria Mattingly, University of Cambridge)

“Perpetrator and/or Victim – Family History and the Totalitarian Condition in Stepanova and Lebedev” (Anja Tippner, University of Hamburg)

12.45 – Lunch

14.00 – Session 3: The Implicated Subject in Film

“Spectacular Provocation: Implicated Spectators in I Do Not Care if We go Down in History as Barbarians”(Diana Popa, Tallinn University)

“The Ethics and Aesthetics of Holocaust Perpetrator Memory in two Lithuanian Films: Purple Mist (2019) and Izaokas (2019)” (Violeta Davoliute, Vilnius University)

15:00 – Coffee Break

15:15 – Session 4: General Discussion and Workshopping 

16:00 – End of the Workshop

9.00 Welcome (Johanna Lindbladh, Lund University and Anja Tippner, University of Hamburg
9.15 Keynote
Reflections on the Institutions and Sociology of Contemporary Russian Documentary Film (Jeremy Hicks, University of London, Queen Mary)
10.00 Break
10.10 Parallel breakout sessions: Discussions of 4-5 chapter proposals in 3 groups
12.15 Lunch
12.45 Keynote
The Documentary in Concentrationary Art (Elizabeth Saxton, University of London, Queen Mary)
13.30 Concluding Remarks

Andrea Virginás (Sapentia Transilvaania Ungari Ülikool) annab teisipäeval, 13. aprillil 2020 kell 17 avaliku loengu pealkirjaga “21st Century Historical Films and Small Nations’ Collective Memory: Examples from Hungary and Romania”.

In the talk I will present the first results of an individual research that aims to describe, analyze and theorize the role of 21st century historical films in an Eastern European/Hungarian, Polish and Romanian context, films that have often been met with resounding success within their domestic markets. The interpretative framework derives from cultural trauma theory and memory studies combined with the analysis of fictional feature films, and Thomas Elsaesser’s argument according to which European cinema may be conceived of “as a dispositif that constitutes, through an appeal to memory and identification, a special form of address, at once highly individual and capable of fostering a sense of belonging” (Elsaesser 2005, 21). A short introduction will sketch the phenomenon within the context of the only major national cinema in the former Eastern Bloc, the Polish one, with reference to the 2007 Katyn or the 2015 Ida, suggesting that the robustness of the industry and the size of the domestic market have been important factors in succeeding to activate “3rd generation” memory work (Assmann 2012) referring chiefly to the Second World War. Then, based on the model of Aleida Assmann who connects three generations to communicative memory – the victims who lived through collective traumas, the next generation of those who forgot, and the third generation who “meant to give a voice to historical memory” (Assmann 2012, 13) – I will continue with the analysis of two small national cinemas and their pertinent examples from the 21st century, trying to understand those features that lead to the popularity of such titles as Son of Saul (L. Nemes, 2015), Aferim! (R. Jude, 2015), Bet On Revenge (G. Herendi, 2017), Morometii 2 (S. Gulea, 2018), and Eternal Winter (A Szasz, 2018). I will examine the distribution routes and awards of the films, as possibly intertwined with the high domestic audience numbers, and will pay attention to the films’ Facebook pages and the fan-based conversations developed on social media – also influenced by film critical pieces. In the stylistic and narrative analysis of the films I rely on well known concepts that connect fictional historical films and communicative memory-work: Janet Walker’s “trauma cinema,” Alison Landsberg’s prosthetic memory, Susannah Radstone’s “cinema/memory,” Marianne Hirsch’s postmemory (2008), or Astrid Erll and Stephanie Wodianka’s “Erinnerungsfilm/memory film”. However, as suggested by the high audience numbers, the cryptic, innovative and creative ways of conveying collective traumatization through audiovisual storytelling have been complemented with further elements beloved by Hungarian and Romanian domestic audiences. In my conclusion I will suggest that the addition of humor, the mixing of genres and a prescience of the television aesthetics popularized by 2020s streaming platforms have been also influential in the domestic success of the mentioned films. I will end by reflecting on the issue of whether these and more recent titles – I Don’t Care if We Go Down in History as Barbarians (R. Jude, 2018), Tall Tales (A. Szasz, 2019), Those Who Remained (B. Toth, 2019), Queen Marie of Romania (Alexis Cahill, 2019) or Malmkrog (C. Puiu, 2020) – may be considered as creating small national collectives of remembrance around the third generation “meant to give a voice to historical memory” (Assmann 2012, 13).
Andrea Virginás – MA in Gender Studies, PhD in Literary and Cultural Studies – is Associate Professor of Film and Media Studies at Sapientia The Hungarian University of Transylvania, Cluj, Romania. Her research interests include film genres, European cinema, cultural theory, intermediality, narratology. She is the author of Post/Modern Crime: From Agatha Christie to Palahniuk, from Film Noir to Memento (VDM Verlag, 2011), the editor of The Use of Cultural Studies Approaches in the Study of Eastern European Cinema: Spaces, Bodies, Memories (Cambridge Scholars Publishing, 2016), and has published in Studies in Eastern European Cinema, European Journal of English Studies, European Journal of Women’s Studies, Journal of European Studies, Communicazioni Sociali and in the volumes Popular Cinemas in East Central Europe: Film Cultures and Histories (I. B. Tauris, 2017), New Romanian Cinema (Edinburgh University Press, 2019), European Cinema in the Twenty-First Century: Discourses, Directions, and Genres (Palgrave Macmillan, 2020) and Beyond Media Borders: Intermedial Relations among Multimodal Media (Palgrave Macmillan, 2020).

Konverents on edasi lükatud 21.–23. maile 2021