Üritused

Tulevad sündmused

“Tõlgitud mälu” online loengusari

19 October 2021

Esinevad Kinga Polynczuk-Alenius, Maria Kobielska, Mischa Gabowitsch, Mitja Velikonja Read more ...

Loengusarja kava:

19 October 2021 16.00 (EEST)
Kinga Polynczuk-Alenius, Helsinki Collegium for Advanced Studies
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape

9 November 2021 16.00 (EET)
Maria Kobielska, Jagiellonian University in Cracow, Poland
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition

30 November 2021 16.00 (EET)
Mischa Gabowitsch, Einstein Forum in Potsdam, Germany
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities

22 February 2022 16.00 (EET)
Mitja Velikonja, University of Ljubljana, Slovenia
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s

NB! Loengud on inglise keeles.

Kinga Polynczuk-Alenius
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape

Kinga Polynczuk-Alenius uurib Kirde-Poola suurima linna Białystok palimpsestilist mälumaastiku, et tuua tähelepanu Poolas toimuvale heitlusele kahe mälurežiimi vahel: deklaratiivne “multikulturalism” ja rassism. Polynczuk-Alenius kasutab teoreetilise vahendina heterotoopia mõistet ja meetodina jalutamist, et uurida Juudi pärandi rada (Jewish Heritage Trail) kui katset taaselustada mälusestused endisaegsest multietnilisusest ja seeläbi vermida linnale uus multikulturaalne bränd. Analüüsides juudijärgseid kohti, mis asuvad pärandi rajal – mis on kõik omistatud, kustutatud või/ja marginaliseeritud -, näitab Polynczuk-Alenius, et uus “multikultuurne” mälurežiim on läbistatud rassismist, sest see taastoodab minevikus asetleidnud rahvastevahelisele suhtlusele omast ebavõrdsust ja segregatsiooni.
Kinga Polynczuk-Alenius on järeldoktor meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas Helsingi Ülikoolis. Varasemalt on ta uurinud eetilist kaubanduskommunikatsiooni ning hetkel töötab ta projekti kallal, mis uurib vahendatud rassismi ja natsionalismi Poolas. Tema artikleid on avaldatud mitmete teadusalade ajakirjades, näiteks “Nations and Nationalism”, “Globalizations”, “International Journal of Cultural Studies”, “Journal of Nonprofit & Public Sector Marketing” ja “Media and Communication”.

Maria Kobielska
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition

Kobielska uurib Poola ajaloo globaalse eksponeerimise potentsiaali, tuginedes oma uurimusele Poola 21. sajandi muuseumibuumist. Viimastel aastatel on ajaloomuuseumid saanud Poolas palju tähelepanu: paljud äsjarajatud või ümberorganiseeritud institutsioonid, mis pakuvad vaatemängulisi näitusi, mõjutavad tugevalt visioone minevikust. “Uued muuseumid” omavad Poola mälukultuuris prominentset positsiooni. Visuaalse, performatiivse ja emotsionaalse mälumeediumina lubavad näitused ületada rahvusliku pespektiivi ja keele piirid, selleks, et teha regionaalne minevik globaalses kontekstis arusaadavaks. 21. sajandi juhtivad muuseumid on võtnud sihtmärgiks nii koduse kui ka rahvusvahelise publiku ja sellest tulenevalt tekivad raskused lahknevate, ja isegi konfliktsete, ülesannete täideviimisel. See on viinud tihti vaidluseni: kuidas peaksid muuseumid seadma prioriteete? Ühelt poolt on oht enesekolonisatsiooniks, kui kohalik mälu on taandatud rahvusvaheliselt arusaadavasse vormi. Teisalt, kui kohaliku mälu tähistamine tähtsustab üle kontekstualiseeringu ja kommunikatsiooni, on tõenäoline, et tagajärjeks on pigem vastumeelsus kui mõjuvõimu suurendamine. Loengu jooksul analüüsib Kobielska mitmesuguseid muuseumi strateegiaid, mis on kujundatud mõlema riski maandamiseks, võttes arvesse levinud ajaloolisi strateegiaid ja mälukultuuri koode. Ta keskendub nii väliskülaliste seas populaarsetele kui ka vähemtuntud Poola muuseumitele.
Maria Kobielska, PhD, on mälu-uurija ja dotsent Poola Uuringute teaduskonnas Jagiellonia Ülikoolis Krakowis, Research Center for Memory Cultures (JU) ning MSA ja Polish Association of Cultural Studies liige. Ta on kirjutanud kaasaegsest Poola kirjandusest ja kultuurist mälu ja poliitika kontekstis. Tema viimane teos arutleb 21. sajandi Poola mälukultuuri üle (“Polska kultura pamięci: dominanty. Zbrodnia katyńska, powstanie warszawskie i stan wojenny”, 2016); hetkel töötab ta uuurimisprojekti kallal, mis keskendub uutele Poola ajaloomuuseumitele.

Mischa Gabowitsch
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities
Kahetsus- ja lepitusavalduste esiletõusu mineviku julmuste eest on kirjeldatud kui rahvusvahelise normi triumfi ning viimastel aastatel on suurenenud teaduslik huvi erinevate osapoolte ja protsesside üle, mis aitavad kaasa selle normi levimisele. Siiski on enamikel juhtudel see idee väljendatud analoogi kaudu, mitte lihtsalt universaalse normi rakendamisega konkreetses rahvuslikus või kohalikus kontekstis. Teisi riike esitletakse näidetena; mudelitena, mida jäljendada. Eriti on viidatud Saksamaale kui meister lepitajale: riigile, millel on eeskujulik staaž “minevikuga leppimisel”, mis pakub väärtuslikku õppetundi teistele rahvustele. Selles loengus uurib Gabowitsch lepitamise effekte ja tagajärgi analoogia põhjal. Ta eristab nelja erineva ideaaltüüpilise mudeli kasutamist lepitamise debattides ning illustreerib neid näidetega tervest maailmast, keskendudes eelkõige sellele, millist rolli viited “Saksa mudelile” mängivad Nõukogude ja nõukogudejärse Venemaa kontekstis.
Mischa Gabowitsch on ajaloolane ja sotsioloog, kes baseerub Saksamaal, Einstein Forum In Potsdamis. Ingliskeelselt on avaldatud tema “Protest in Putin’s Russia” ja “Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities”. Ta on toimetanud mitmeid raamatuid sõjamälust ja mälestamisest Venemaal ja kaugemal. Hetkel töötab ta Nõukogude sõjamemoriaalide ajaloo ja raamatu kallal, mis uurib alates 1945. aastast võidupäevade tähistamist. Samuti on tal käsil mitmeid projekte pragmaatilise sotsioloogia valdkonnas.

Mitja Velikonja
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s

Kuidas tuleks mõista 1980ndate Jugoslaaviat täna, kuidas sellest kirjutada, kuidas seda maalida või salvestada, panna luulesse või muusikasse, kuidas seda lavastada või sellest laulda; kuidas seda väärtustada pärast 1990ndate verist lugu? Kas võime kirjutada luulet viimasest Jugoslaavia dekaadist, pärast seda, mis juhtus Srebrenica, Vukovari, Ahmići, Sarajevo ja teistel tapmisväljadel või on see liiga barbaarne? Velikonja loeng analüüsib erinevat tüüpi kultuurilisi ja kunstilisi reflektsioone 1980ndate sotsialistlikust Jugoslaviaast alates 1991 aastast. Post-Jugoslaavia kultuuriteadlasena (mitte ajaloolasena) ei räägi ta ajaloolisest 1980ndatest, vaid selle kaasaegsest kultuurilisest kujutamisest: selle dekaadi kunstilisest konstruktsioonist ja dekonstruktsioonid; viisist, kuidas pildid lähiminevikust on moodustunud tänapäeva kunstis ja kultuuris.
Tema ambitsioon on esitada kulturoloogilisi küsimusi selle kohta, kuidas Jugoslaavia 1980ndad on esil tänapäeva kunstilisel ja laiemalt kultuurilisel kaardil.
Mitja Velikonja on kultuuriteaduse professor ja Kultuuri ja Religiooni Uuringute keskuse juht Ljubljana Ülikoolis Sloveenias. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Kesk-Euroopa ja Balkani poliitilised ideoloogiad, subkultuurid ja grafitikultuur, kollektiivne mälu ja postsotsialistlik nostalgia. Tema viimase on monograafiad on “The Chosen Few – Aesthetics and Ideology in Football-Fan Graffiti and Street Art” (Doppelhouse Press, 2021), “Post-Socialist Political Graffiti in the Balkans and Central Europe” (Routledge, 2020), “Rock’n’Retro – New Yugoslavism in Contemporary Slovenian Music” (Sophia, 2013), “Titostalgia – A Study of Nostalgia for Josip Broz” (Peace Institute, Ljubljana, 2008), “Eurosis – A Critique of the New Eurocentrism” (Peace Institute, Ljubljana, 2005) ja “Religious Separation and Political Intolerance in Bosnia-Herzegovina” (TAMU Press, 2003). Oma saavutuste eest on ta saanud neli kohalikku ja ühe rahvusvahelise auhinna (Erasmus EuroMedia Award by European Society for Education and Communication, 2008). Ta oli täiskohaga külalisprofessor Jagiellonia Ülikoolis Krakowis (2002 ja 2003), Columbia Ülikoolis New Yorgis (2009 ja 2014), Rijeka Ülikoolis (2015), New Yorgi Instituudis Petersburis (2015 ja 2016) ja Yale’i Ülikoolis (2020).

Loe vähem

Paneel “Mediating the Memory of the Communist Past in Contemporary East Central European Cinemas” ASEES 2021 konverentsil

3 December 2021

Veebilehele

Ühinege Diana Popa korraldatud paneeliga "Mediating the Memory of the Communist Past in Contemporary East Central European Cinemas". Read more ...

3 Dec 10.00-11:45 CST, Virtual Convention, VR 5

In the context of the global resurgence of authoritarian, right wing tendencies, this panel proposes to map changes in the memory discourses about the East Central European past by analysing the aesthetic and narrative strategies that historical films from Poland, Hungary, Slovakia and Romania employ in order to respond to the changing needs of the present. The panel seeks to explore the memory of the communist past that these films reconstruct in relation to (a) official discourses about the past; (b) their popularity and/or recognition at global, regional and national levels; c) oppositional discourses of victims and perpetrators. The aim is to offer a nuanced understanding of how these films work within local/ global memory discourses and how these, in turn, affect their reception at local and/ or global level.
Chair: Diana Popa, Tallinn University
Discussant: Katarína Misikova, Academy of Performing Arts in Bratislava
Speakers:
Elzbieta Durys, University of Warsaw
‘Reclaiming Past’ and ‘Filling in the Blank Spots’: Prevailing Elements in Contemporary Polish Historical Cinema
Janka Dudková, Institute of Theatre and Film Research, CRA, SAS
From the Rhetorics of ‘Glasnost’ to Contemporary ‘Anticommunism’ in Slovak Film
Andrea Virginás, Sapientia Hungarian University of Transylvania
21st Century Historical Films and Small National Collective Memory: Examples from Hungary and Romania
Diana Popa, Tallinn University
Memory and the Communist Past in Romanian Historical Films: From Revolutionary Uncertainty to Hopeless Didacticism

Loe vähem

Konverents “Mnemonic Migration: Transcultural Transmission, Translation and Circulation of Memory Across and Into Contemporary Europe” ootab osalejaid

28-29 April 2022

Kopenhaageni Ülikooli ja "Tõlgitud mälu" projekti ühiskorraldatud konverents "Mnemonic Migration: Transcultural Transmission, Translation and Circulation of Memory Across and Into Contemporary Europe" Read more ...

28-29. aprillil 2022 toimub Kopenhaageni Ülikoolis “Tõlgitud mälu” kaaskorraldatud konverents “Mnemonic Migration: Transcultural Transmission, Translation and Circulation of Memory Across and Into Contemporary Europe”. Kandideerimise tähtaeg on 26. september 2021. Täpsem info:

This conference aims to explore how memories travel through the aesthetic medium of literature and are translated into new local communities of remembering. The conference concentrates on the travel of memories (Erll 2011) within or into the cultural, geographical and symbolic boundaries of Europe, perhaps fostering new knowledge and attention to events that are otherwise marginalized in a Westernized perspective on the European past and identity.

According to Ann Rigney and Astrid Erll (2009), fictional literature is a significant medium of cultural memory that has the ability of “sparking public debates on historical topics that had hitherto been marginalized or forgotten.” This conference looks at transcultural memory formations that are generated: 1) by the mobility of people across or into Europe and 2) by the production of “transcultural memorial forms” (Laanes 2021) that translate experiences to other geographic arenas.

According to Erll (2011), migrants can be seen as carriers of memory, understood as “individuals who share in collective images and narratives of the past.” By expressing their mnemonic displacement – that is, their disorientation in the mnemonic framework of their host country together with their contrasting memories – migrant literature contributes to setting the agenda for future collective remembrance. This conference shall explore how this activity, which we would like to think of as mnemonic migration, speaks to the (re)construction of shared memories in Europe and/or its countries and regions. Furthermore, we are interested in questioning which “transcultural memorial forms” may be used to “culturally translate experiences in order to make them known and intelligible to others,” thus making memories travel (Laanes 2021).
Crucially, the successful travel of memories depends on reception by members of a mnemonic community. Therefore, this conference is also concerned with the reception and recirculation of transcultural memories, asking if novels, due to the “transformative power of the arts and their capacity to mobilize individuals through imagination and affect” (Rigney 2014), may forge what Alison Landsberg (2004) has called prosthetic memory: that is, a deep-felt and empathetic connection to events one has not lived through. We are keen to explore how mediations of memory circulate, how they are received, and if and how they may develop into what we could think of as prosthetic memories in various European contexts, perhaps contributing to new memory canons within Europe.
We welcome papers that consider, but are not limited to, any of the following issues:
• Memory literature by authors who have migrated to or within Europe
• Reception and prosthetic memory
• World literature of memory in a European perspective
• Travelling memory
• Methodological considerations of studying transcultural memory in literature
• Methodological considerations of studying circulation, reception and prosthetic memory

Please send an abstract of 300 words and a short bio of 150 words to Jessica Ortner (ortner@hum.ku.dk) no later than 26 September 2021.

Organiser: Mnemonic Migration: Transnational Circulation and Reception of Wartime Memories in post-Yugoslav Migrant Literature (Independent Research Fund Denmark, 2019–2022, Jessica Ortner, Tea Sindbæk Andersen)
Co-organiser: Translating Memories: The Eastern European Past in the Global Arena (ERC, 2020–2024, project leader Eneken Laanes)

Loe vähem

Toimunud sündmused

Laanes osaleb MSA 2021 konverentsi paneelis “How Memory Mediates the Past in History and in Literature”

9 July 2021

Laanes arutleb teemadel vastutus, lunastus ja hilisnõukogude subjekt Julian Barnesi romaanis "The Noise of Time". Read more ...

Sub-plenary Session 1: How Memory Mediates the Past in History and in Literature
14-16 (GMT+2)
Chair: Tea Sindbaek Andersen, University of Copenhagen
Discussants:
Astrid Erll, Goethe University Frankfurt
Hans Ruin, Department of Culture and Learning, Södertörn University
Speakers:
Julie Hansen, Uppsala University
Fiction as a Grey Zone between History and Memory
Patrick Hutton, University of Vermont
The Celebrity of Walter Benjamin
Siobhan Kattago, University of Tartu
Odysseus and the Bard: Bridging the Gap between Experience and Narrative
Eneken Laanes, Tallinn University
Julian Barnes’s Dmitri Shostakovich: Responsibility and Redemption

Loe vähem

Paneel “Ohvrid, kurjategijad ja seotud subjektid Kesk- ja Ida-Euroopas” MSA 2021 konverentsil

8 July 2021

Veebilehele

Ühinege "Tõlgitud mälu" korraldatud paneeliga "Ohvrid, kurjategijad ja seotud subjektid Kesk- ja Ida-Euroopas" MSA 2021 konverentsil. Read more ...

H18: Victims, Perpetrators and Implicated Subjects in Central and Eastern Europe
8 July 11-13 (GMT+2)

Many scholars in memory studies have drawn attention to the inadequacy of the victim-perpetrator dichotomy for understanding political violence in various historical situation and even more so in remembering the violence by subsequent generations. Eastern Europe is a case in point here. Soviet repressions in Russia often turned perpetrators of the first wave of repressions into the victims of the next (Etkind 2013). During WWII in East Central Europe, Ukraine and the Baltic states the victims of one occupying regime sometimes became the perpetrators of the next. During the socialist regime in Eastern Europe most of people did not occupy neither of these two positions, but still suffered and/or were complicit with autoritarian regimes. How to describe the convergence of these subject positions in relations to violence?
And what are the forms of implication (Rothberg 2019) of contemporary generations of Eastern Europeans in this past? More often than not we see the national states in the region externalise violence and identify with victims of past violence without bringing up the question of responsibility for collaboration and complicity. How to describe the implicated subjects in Eastern Europe and what are the ways in which they are implicated in the past of the region?
The panel seeks answers to these questions by exploring commemorative practices and aesthetic media of memory that enable to forge subject positions that are resisted and made difficult to imagine or to adopt by the politics of memory in different contexts in Eastern Europe.
Chair:
Eneken Laanes, Tallinn University
Discussant:
Ljiljana Radonić, Austrian Academy of Sciences, Institute of Culture Studies and Theatre History
Speakers:
Margaret Comer, Tallinn University
Portraying Perpetration, Victimhood, and Implication at Sites of Soviet Repression in Moscow
Daria Mattingly, University of Cambridge
Implicated Subjects of the Holodomor
Diana Popa, Tallinn University
Spectacular Provocations: Implicated Spectators in Contemporary Hungarian and Romanian Historical Films

Loe vähem

Margaret Comer esineb Vene ja Ida-Euroopa uuringute viiendal Tartu aastakonverentsil

6-8 June 2021

Veebilehele

Comer esineb ettekandega "Memorials, Museums, and Memorial Museums: Remembering Mass Repression in Contemporary Moscow".

Ljiljana Radonići (Austria Teaduste Akadeemia) avalik online loeng “Kurjategijad ja käsilased nõukogudejärgsetes mälumuuseumides ohvrite ajastul”

3-4 June 2021

Radonići avalik online loeng "Kurjategijad ja käsilased nõukogudejärgsetes mälumuuseumides ohvrite ajastul" toimub 3. juunil tööpaja "Ohvrid, kurjategijad ja seotud subjektid Kesk- ja Ida-Euroopas" raames. Read more ...

Ljiljana Radonići (Austria Teaduste Akadeemia) avalik online loeng “Kurjategijad ja käsilased nõukogudejärgsetes mälumuuseumides ohvrite ajastul” toimub tööpaja “Ohvrid, kurjategijad ja seotud subjektid Kesk- ja Ida-Euroopas” raames.

Tööpaja kava:

Thursday, 3 June (open to public)

16.00 – Online keynote address

“Perpetrators and Collaborators in Post-Socialist Memorial Museums in the Era of Victimhood” (Ljiljana Radonić, Institute of Culture Studies and Theatre History of the Austrian Academy of Sciences in Vienna)

Please register here

17.30 – Virtual cocktail hour

Friday, 4 June (open only to the presenting participants)

10.00 – Introduction (Eneken Laanes, Tallinn University)

10.30 – Session 1: Available Subject Positions in Museums and Memorials

“Diversification and Alternative Subject Positions: On Museological Representation of Communism in Estonia” (Ene Kõresaar and Kirsti Jõesalu, University of Tartu)

“Portraying Perpetration, Victimhood, and Implication at Sites of Soviet Repression in Moscow” (Margaret Comer, Tallinn University)

11:30 – Coffee Break

11:45 – Session 2: Rethinking the Implicated Subject

“Man-Made Famine Without Perpetrators? To the Question of the Rank-and-File Perpetrators in the Holodomor Studies” (Daria Mattingly, University of Cambridge)

“Perpetrator and/or Victim – Family History and the Totalitarian Condition in Stepanova and Lebedev” (Anja Tippner, University of Hamburg)

12.45 – Lunch

14.00 – Session 3: The Implicated Subject in Film

“Spectacular Provocation: Implicated Spectators in I Do Not Care if We go Down in History as Barbarians”(Diana Popa, Tallinn University)

“The Ethics and Aesthetics of Holocaust Perpetrator Memory in two Lithuanian Films: Purple Mist (2019) and Izaokas (2019)” (Violeta Davoliute, Vilnius University)

15:00 – Coffee Break

15:15 – Session 4: General Discussion and Workshopping 

16:00 – End of the Workshop

Loe vähem

“Tõlgitud mälu” kaaskorraldatud tööpada “Performing the Documentary in Eastern Europe” Lundi Ülikoolis

21 May 2021

21. mail toimub Lundi ülikooli ja "Tõlgitud mälu" kaaskorraldatud tööpada "Performing the Documentary in Eastern Europe". Read more ...

9.00 Welcome (Johanna Lindbladh, Lund University and Anja Tippner, University of Hamburg
9.15 Keynote
Reflections on the Institutions and Sociology of Contemporary Russian Documentary Film (Jeremy Hicks, University of London, Queen Mary)
10.00 Break
10.10 Parallel breakout sessions: Discussions of 4-5 chapter proposals in 3 groups
12.15 Lunch
12.45 Keynote
The Documentary in Concentrationary Art (Elizabeth Saxton, University of London, Queen Mary)
13.30 Concluding Remarks

Loe vähem

“Tõlgitud mälu” loengusari: Andrea Virginás

13 April 2021

Andrea Virginás (Sapentia Transilvaania Ungari Ülikool) annab avaliku loengu Ungari ja Rumeenia filmist. Read more ...

Andrea Virginás (Sapentia Transilvaania Ungari Ülikool) annab teisipäeval, 13. aprillil 2020 kell 17 avaliku loengu pealkirjaga “21st Century Historical Films and Small Nations’ Collective Memory: Examples from Hungary and Romania”.

In the talk I will present the first results of an individual research that aims to describe, analyze and theorize the role of 21st century historical films in an Eastern European/Hungarian, Polish and Romanian context, films that have often been met with resounding success within their domestic markets. The interpretative framework derives from cultural trauma theory and memory studies combined with the analysis of fictional feature films, and Thomas Elsaesser’s argument according to which European cinema may be conceived of “as a dispositif that constitutes, through an appeal to memory and identification, a special form of address, at once highly individual and capable of fostering a sense of belonging” (Elsaesser 2005, 21). A short introduction will sketch the phenomenon within the context of the only major national cinema in the former Eastern Bloc, the Polish one, with reference to the 2007 Katyn or the 2015 Ida, suggesting that the robustness of the industry and the size of the domestic market have been important factors in succeeding to activate “3rd generation” memory work (Assmann 2012) referring chiefly to the Second World War. Then, based on the model of Aleida Assmann who connects three generations to communicative memory – the victims who lived through collective traumas, the next generation of those who forgot, and the third generation who “meant to give a voice to historical memory” (Assmann 2012, 13) – I will continue with the analysis of two small national cinemas and their pertinent examples from the 21st century, trying to understand those features that lead to the popularity of such titles as Son of Saul (L. Nemes, 2015), Aferim! (R. Jude, 2015), Bet On Revenge (G. Herendi, 2017), Morometii 2 (S. Gulea, 2018), and Eternal Winter (A Szasz, 2018). I will examine the distribution routes and awards of the films, as possibly intertwined with the high domestic audience numbers, and will pay attention to the films’ Facebook pages and the fan-based conversations developed on social media – also influenced by film critical pieces. In the stylistic and narrative analysis of the films I rely on well known concepts that connect fictional historical films and communicative memory-work: Janet Walker’s “trauma cinema,” Alison Landsberg’s prosthetic memory, Susannah Radstone’s “cinema/memory,” Marianne Hirsch’s postmemory (2008), or Astrid Erll and Stephanie Wodianka’s “Erinnerungsfilm/memory film”. However, as suggested by the high audience numbers, the cryptic, innovative and creative ways of conveying collective traumatization through audiovisual storytelling have been complemented with further elements beloved by Hungarian and Romanian domestic audiences. In my conclusion I will suggest that the addition of humor, the mixing of genres and a prescience of the television aesthetics popularized by 2020s streaming platforms have been also influential in the domestic success of the mentioned films. I will end by reflecting on the issue of whether these and more recent titles – I Don’t Care if We Go Down in History as Barbarians (R. Jude, 2018), Tall Tales (A. Szasz, 2019), Those Who Remained (B. Toth, 2019), Queen Marie of Romania (Alexis Cahill, 2019) or Malmkrog (C. Puiu, 2020) – may be considered as creating small national collectives of remembrance around the third generation “meant to give a voice to historical memory” (Assmann 2012, 13).
Andrea Virginás – MA in Gender Studies, PhD in Literary and Cultural Studies – is Associate Professor of Film and Media Studies at Sapientia The Hungarian University of Transylvania, Cluj, Romania. Her research interests include film genres, European cinema, cultural theory, intermediality, narratology. She is the author of Post/Modern Crime: From Agatha Christie to Palahniuk, from Film Noir to Memento (VDM Verlag, 2011), the editor of The Use of Cultural Studies Approaches in the Study of Eastern European Cinema: Spaces, Bodies, Memories (Cambridge Scholars Publishing, 2016), and has published in Studies in Eastern European Cinema, European Journal of English Studies, European Journal of Women’s Studies, Journal of European Studies, Communicazioni Sociali and in the volumes Popular Cinemas in East Central Europe: Film Cultures and Histories (I. B. Tauris, 2017), New Romanian Cinema (Edinburgh University Press, 2019), European Cinema in the Twenty-First Century: Discourses, Directions, and Genres (Palgrave Macmillan, 2020) and Beyond Media Borders: Intermedial Relations among Multimodal Media (Palgrave Macmillan, 2020).

Loe vähem

Eneken Laanes osaleb veebinaris ‘Polariseerunud minevikud’ Stockholmi Ülikoolis

13 January 2021

Veebilehele

Veebinari eesmärk on panna alus uuele uurimisprogrammile, mis uurib keerulisi suhteid pärandi ja poliitilise polariseerumise vahel. Eneken on loodava uurimisprogrammi rahvusvahelise nõuandva kogu liige. Read more ...

Veebinari eesmärk on panna alus uuele uurimisprogrammile, mis uurib keerulisi suhteid pärandi ja poliitilise polariseerumise vahel. Eneken on loodava uurimisprogrammi rahvusvahelise nõuandva kogu liige.

Loe vähem

Dr Margaret Comer esineb virtuaalse ettekandega Ajaloolise Arheoloogia Seltsi 2021. aasta konverentsil

8 January 2021

Veebilehele

Paneel ‘Välitööd pandeemia ajal: Tehes välitööd pandeemia tingimustes’ ‘käsitleb nii uusi kui ümberkorraldatud metodoloogilisi lähenemisi arheoloogilistele välitöödele üleilmse pandeemia tingimustes’. Margareti ettekanne ‘Muutuv mälestamine: Nõukogude massirepressioonide mälestamine kohapeal ja digitaalselt COVID-19 tingimustes’’ keskendub sellele, kuidas pandeemia on muutnud kohtumisi Nõukogude repressioonide tumeda pärandi mälestuspaikades Moskvas, võttes vaatluse alla nii kohad enesed kui ka nende mälestuste […] Read more ...

Paneel ‘Välitööd pandeemia ajal: Tehes välitööd pandeemia tingimustes’ ‘käsitleb nii uusi kui ümberkorraldatud metodoloogilisi lähenemisi arheoloogilistele välitöödele üleilmse pandeemia tingimustes’. Margareti ettekanne ‘Muutuv mälestamine: Nõukogude massirepressioonide mälestamine kohapeal ja digitaalselt COVID-19 tingimustes’’ keskendub sellele, kuidas pandeemia on muutnud kohtumisi Nõukogude repressioonide tumeda pärandi mälestuspaikades Moskvas, võttes vaatluse alla nii kohad enesed kui ka nende mälestuste taju ja levitamise. Digitaalseid platvorme ja võrgustikke on juba varem kasutatud sellise ajaloolise, mälestusliku ja poliitilise informatsiooni levitamiseks, millel on risk saada teistes meediates poliitiliselt tsenseeritud. Ettekanne uurib, kuidas on muutunud huvigruppide, aktivistide ja valitsuse suhtumine Nõukogude repressioonide digitaalsesse mäletamisse nüüd ja mida need muutused tähendavad massirepressioonide pärandi seisukohalt.

Loe vähem

Eneken Laanes on peaesineja Põhjamaade mälu-uuringute konverentsil Lundi Ülikoolis

29-30 October 2020

“Tõlgitud mälu” kaaskorraldamisel toimub Lundi Ülikoolis konverents “Performing the Documentary in Post-Communist Art and Culture”

16-18 October 2020

Konverents on edasi lükatud 21.–23. maile 2021 Read more ...

Konverents on edasi lükatud 21.–23. maile 2021

Loe vähem

Margaret Comer esineb Mälu-uuringute Assotsiatsiooni nõukogudejärgsete ja võrdlevate mälu-uuringute töörühma esimesel aastakonverentsil

21 September - 1 October 2020

Veebilehele

Margareti ettekanne pealkirjaga “Heritagescapes of repression: legacies of mass violence in contemporary Russia” uurib nelja Venemaal Moskvas asuva Nõukogude repressioonide mälupaiga kontseptuaalseid pärandimaastikke. Ta vaatleb, kuidas neis paikades kujutatakse (või ei kujutata) ohvreid ja kurjategijaid, ja tutvustab oma teoreetilist mudelit ‘leinatavusest’ (mis on inspireeritud Judith Butleri samanimelisest teooriast) ja ‘süüdistatavusest’. Read more ...

Margareti ettekanne pealkirjaga “Heritagescapes of repression: legacies of mass violence in contemporary Russia” uurib nelja Venemaal Moskvas asuva Nõukogude repressioonide mälupaiga kontseptuaalseid pärandimaastikke. Ta vaatleb, kuidas neis paikades kujutatakse (või ei kujutata) ohvreid ja kurjategijaid, ja tutvustab oma teoreetilist mudelit ‘leinatavusest’ (mis on inspireeritud Judith Butleri samanimelisest teooriast) ja ‘süüdistatavusest’.

Loe vähem

Eneken Laanes on kutsutud esinema konverentsile “The Other Europe: Changes and Challenes since 1989” Yale’i Ülikoolis

11-12 September 2020

Veebilehele

prof Violeta Davoliūtė avalik loeng “Multidirectional Memory: Lithuanian Jews and the Soviet Deportations of June 1940s”

20 February 2020

Veebilehele

Eneken Laanes esineb ettekandega “Laager Jaan Krossi loomingus” Jaan Kross mälestuskonverentsil “Köielkõndija: Jaan Kross 100”

19 February 2020

Veebilehele

Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute küpsiste kasutamisega. Kui soovite keelata küpsiste salvestamist teie seadmesse, kohandage palun oma brauseri turvaseadeid.