Loengusarja kava:
19 October 2021 16.00 (EEST)
Kinga Polynczuk-Alenius, Helsinki Collegium for Advanced Studies
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape
9 November 2021 16.00 (EET)
Maria Kobielska, Jagiellonian University in Cracow, Poland
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition
30 November 2021 16.00 (EET)
Mischa Gabowitsch, Einstein Forum in Potsdam, Germany
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities
22 February 2022 16.00 (EET)
Mitja Velikonja, University of Ljubljana, Slovenia
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s
NB! Loengud on inglise keeles.
Kinga Polynczuk-Alenius
Palimpsestic Memoryscape: Heterotopias, “Multiculturalism”, and Racism in the Polish Cityscape
Kinga Polynczuk-Alenius uurib Kirde-Poola suurima linna Białystok palimpsestilist mälumaastiku, et tuua tähelepanu Poolas toimuvale heitlusele kahe mälurežiimi vahel: deklaratiivne “multikulturalism” ja summutatud rassism. Polynczuk-Alenius kasutab teoreetilise vahendina heterotoopia mõistet ja meetodina jalutamist, et uurida Juudi pärandi rada (Jewish Heritage Trail) kui katset taaselustada mälusestused endisaegsest multietnilisusest ja seeläbi vermida linnale uus multikulturaalne bränd. Analüüsides juudijärgseid kohti, mis asuvad pärandi rajal – mis on kõik omistatud, kustutatud või/ja marginaliseeritud -, näitab Polynczuk-Alenius, et uus “multikultuurne” mälurežiim on läbistatud rassismist, sest see taastoodab minevikus asetleidnud rahvastevahelisele suhtlusele omast ebavõrdsust ja segregatsiooni.
Kinga Polynczuk-Alenius on järeldoktor meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas Helsingi Ülikoolis. Varasemalt on ta uurinud eetilist kaubanduskommunikatsiooni ning hetkel töötab ta projekti kallal, mis uurib vahendatud rassismi ja natsionalismi Poolas. Tema artikleid on avaldatud mitmete teadusalade ajakirjades, näiteks “Nations and Nationalism”, “Globalizations”, “International Journal of Cultural Studies”, “Journal of Nonprofit & Public Sector Marketing” ja “Media and Communication”.
Maria Kobielska
Poland Exhibited: Polish Museum Boom and the Problem of International Recognition
Kobielska uurib Poola ajaloo globaalse eksponeerimise potentsiaali, tuginedes oma uurimusele Poola 21. sajandi muuseumibuumist. Viimastel aastatel on ajaloomuuseumid saanud Poolas palju tähelepanu: paljud äsjarajatud või ümberorganiseeritud institutsioonid, mis pakuvad vaatemängulisi näitusi, mõjutavad tugevalt visioone minevikust. “Uued muuseumid” omavad Poola mälukultuuris prominentset positsiooni. Visuaalse, performatiivse ja emotsionaalse mälumeediumina lubavad näitused ületada rahvusliku pespektiivi ja keele piirid, selleks, et teha regionaalne minevik globaalses kontekstis arusaadavaks. 21. sajandi juhtivad muuseumid on võtnud sihtmärgiks nii koduse kui ka rahvusvahelise publiku ja sellest tulenevalt tekivad raskused lahknevate, ja isegi konfliktsete, ülesannete täideviimisel. See on viinud tihti vaidluseni: kuidas peaksid muuseumid seadma prioriteete? Ühelt poolt on oht enesekolonisatsiooniks, kui kohalik mälu on taandatud rahvusvaheliselt arusaadavasse vormi. Teisalt, kui kohaliku mälu tähistamine tähtsustab üle kontekstualiseeringu ja kommunikatsiooni, on tõenäoline, et tagajärjeks on pigem vastumeelsus kui mõjuvõimu suurendamine. Loengu jooksul analüüsib Kobielska mitmesuguseid muuseumi strateegiaid, mis on kujundatud mõlema riski maandamiseks, võttes arvesse levinud ajaloolisi strateegiaid ja mälukultuuri koode. Ta keskendub nii väliskülaliste seas populaarsetele kui ka vähemtuntud Poola muuseumitele.
Maria Kobielska, PhD, on mälu-uurija ja dotsent Poola Uuringute teaduskonnas Jagiellonia Ülikoolis Krakowis, Research Center for Memory Cultures (JU) ning MSA ja Polish Association of Cultural Studies liige. Ta on kirjutanud kaasaegsest Poola kirjandusest ja kultuurist mälu ja poliitika kontekstis. Tema viimane teos arutleb 21. sajandi Poola mälukultuuri üle (“Polska kultura pamięci: dominanty. Zbrodnia katyńska, powstanie warszawskie i stan wojenny”, 2016). Hetkel töötab ta uurimisprojekti kallal, mis keskendub uutele Poola ajaloomuuseumitele.
Mischa Gabowitsch
Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities
Kahetsus- ja lepitusavalduste esiletõusu mineviku julmuste eest on kirjeldatud kui rahvusvahelise normi triumfi ning viimastel aastatel on suurenenud teaduslik huvi erinevate osapoolte ja protsesside üle, mis aitavad kaasa selle normi levimisele. Siiski on enamikel juhtudel see idee väljendatud analoogi kaudu, mitte lihtsalt universaalse normi rakendamisega konkreetses rahvuslikus või kohalikus kontekstis. Teisi riike esitletakse näidetena; mudelitena, mida jäljendada. Eriti on viidatud Saksamaale kui meister lepitajale: riigile, millel on eeskujulik staaž “minevikuga leppimisel”, mis pakub väärtuslikku õppetundi teistele rahvustele. Selles loengus uurib Gabowitsch lepitamise effekte ja tagajärgi analoogia põhjal. Ta eristab nelja erineva ideaaltüüpilise mudeli kasutamist lepitamise debattides ning illustreerib neid näidetega tervest maailmast, keskendudes eelkõige sellele, millist rolli mängivad viited “Saksa mudelile” Nõukogude ja nõukogudejärgse Venemaa kontekstis.
Mischa Gabowitsch on ajaloolane ja sotsioloog, kes baseerub Saksamaal, Einstein Forum In Potsdamis. Ingliskeelselt on avaldatud tema “Protest in Putin’s Russia” ja “Replicating Atonement: Foreign Models in the Commemoration of Atrocities”. Ta on toimetanud mitmeid raamatuid sõjamälust ja mälestamisest Venemaal ja kaugemal. Hetkel uurib ta Nõukogude sõjamemoriaalide ajalugu ning töötab raamatu kallal, mis uurib alates 1945. aastast võidupäevade tähistamist. Samuti on tal käsil mitmeid projekte pragmaatilise sotsioloogia valdkonnas.
Mitja Velikonja
Poetry after Srebrenica? – A Cultural Reflection on the Yugoslav 1980s
Kuidas tuleks mõista 1980ndate Jugoslaaviat täna, kuidas sellest kirjutada, kuidas seda maalida või salvestada, panna luulesse või muusikasse, kuidas seda lavastada või sellest laulda; kuidas seda väärtustada pärast 1990ndate verist lugu? Kas võime kirjutada luulet viimasest Jugoslaavia dekaadist, pärast seda, mis juhtus Srebrenica, Vukovari, Ahmići, Sarajevo ja teistel tapmisväljadel või on see liiga barbaarne? Velikonja loeng analüüsib erinevat tüüpi kultuurilisi ja kunstilisi reflektsioone 1980ndate sotsialistlikust Jugoslaviaast alates 1991 aastast. Post-Jugoslaavia kultuuriteadlasena (mitte ajaloolasena) ei räägi ta ajaloolisest 1980ndatest, vaid selle kaasaegsest kultuurilisest kujutamisest: selle dekaadi kunstilisest konstruktsioonist ja dekonstruktsioonid; viisist, kuidas pildid lähiminevikust on moodustunud tänapäeva kunstis ja kultuuris.
Tema ambitsioon on esitada kulturoloogilisi küsimusi selle kohta, kuidas Jugoslaavia 1980ndad on esil tänapäeva kunstilisel ja laiemalt kultuurilisel kaardil.
Mitja Velikonja on kultuuriteaduse professor ja Kultuuri ja Religiooni Uuringute keskuse juht Ljubljana Ülikoolis Sloveenias. Tema peamised uurimisvaldkonnad on Kesk-Euroopa ja Balkani poliitilised ideoloogiad, subkultuurid ja grafitikultuur, kollektiivne mälu ja postsotsialistlik nostalgia. Tema viimase on monograafiad on “The Chosen Few – Aesthetics and Ideology in Football-Fan Graffiti and Street Art” (Doppelhouse Press, 2021), “Post-Socialist Political Graffiti in the Balkans and Central Europe” (Routledge, 2020), “Rock’n’Retro – New Yugoslavism in Contemporary Slovenian Music” (Sophia, 2013), “Titostalgia – A Study of Nostalgia for Josip Broz” (Peace Institute, Ljubljana, 2008), “Eurosis – A Critique of the New Eurocentrism” (Peace Institute, Ljubljana, 2005) ja “Religious Separation and Political Intolerance in Bosnia-Herzegovina” (TAMU Press, 2003). Oma saavutuste eest on ta saanud neli kohalikku ja ühe rahvusvahelise auhinna (Erasmus EuroMedia Award by European Society for Education and Communication, 2008). Ta oli täiskohaga külalisprofessor Jagiellonia Ülikoolis Krakowis (2002 ja 2003), Columbia Ülikoolis New Yorgis (2009 ja 2014), Rijeka Ülikoolis (2015), New Yorgi Instituudis Petersburis (2015 ja 2016) ja Yale’i Ülikoolis (2020).